Kontsertidega lõpetab kammerkoor Voces Musicales oma 13. hooaja, mille jooksul on koori peadirigent Kaspar Mänd ette valmistanud mitu a cappella koorimuusikaga kava: novembris kõlasid harvakuuldavad Põhjamaade nüüdisteosed, aprillis Tomas Luis de Victoria Kannatustenädala responsooriumid. Risto Joosti juhatusel kanti aastavahetusel ette Claudio Monteverdi harukordne varabaroki suurvorm Maarja Vesper ja märtsis andis koor Arvo Pärdi autorikontserdi Peterburi Filharmoonia suures saalis.

Hüpassaares, helilooja Mart Saare majamuuseumis näidatakse kell 18 Arvo Pärdi muusikaga nukufilme „Operaator Kõps seeneriigis” ja “Operaator Kõps marjariigis“, kell 21 on kavas sama sarja filmid „Operaator Kõps üksikul saarel“ ja “Operaator Kõps kiviriigis”. Vahepeal esinevad Celia ja Riina Roose. Celia Roose, pärimusmuusik ja õpetaja Viljandi Kultuuriakadeemias ja EMTA-s, mängib torupilli, lõõtsa, vilesid ning laulab vanu lugusid, kutsub kaasa laulma. Riina Roose, Tallinna Linnateatri muusikajuht ja õpeaja EMTA-s, jutustab Mart Saarest.

Eesti Teatri- ja Muusikamuueumi ekspositsioonisaalis näidatakse kell 18.30 ja 19.30 Eduard Tubina valmistatud kunstfilme “Eduard Viiralt”, “Maire Männik”, “Studie” ja “Fountains of Rome”, samuti kaadreid tema perest ja kodust. Vahepeal musitseerivad Reinut Tepp ja sõbrad. Assauwe karjasehoovis on kell 21 dokumentaalfilm “Kosmos 68“, millele järgneb kell 22 Heino Maripuu loeng-kino Eesti rokkmuusika kõige haruldasemate kaadrite ja ansamblitega – Ruja, Teravik, Psycho, Polyphon… Muuseumi salongis näidatakse kell 20 Katrin Lauri dokfilmi “Roots. Sada aastat sõda ja muusikat” tänase ERSO asutajast ja esimene dirigendist, samuti heliloojast Olav Rootsist. Assauwe torni kavas on kell 19 Helle Karise mängufilm ”Nukitsamees” Olav Ehala muusikaga.

Üllatuslikult jäi viljaka filmimuusika autori Jaan Räätsa eelistamine tagasihoidlikuks. Ilmselt ei ole tema muusikaga filmid tänasele vaatajale tuttavad. Suhteliselt vähe tähelepanu said uuema põlvkonna filmiheliloojad Helena Tulve ja Ülo Krigul, kes kumbki on muu hulgas teinud muusikat ka täispikkadele filmidele, kuid mõlema tegevus selles valdkonnas on võrreldes enamiku hääli kogunud korüfeedega alles lühike. Vastajad pakkusid veel Ardo Ran Varrese, Urmas Sisaski, Erkki-Sven Tüüri ja Margo Kõlari nime tunnustust väärivate filmiheliloojatena. Klassikaraadio kodulehe küsitluses osales 224 inimest, selgub Klassikaraadio saatejuhi ja toimetaja Immo Mihkelsoni tekstist.

Sven Grünbergi (1956) teavad paljud filmile “Hukkunud Alpinisti hotell” tehtud muusika järgi ning Lotte-seriaalide kaudu. Kuid tema filmimuusika nimekiri on pikem kui ühelgi teisel selles küsitluses – ta on loonud muusika enam kui 100-le filmile. Grünbergi kõlamaailm on väga isikupärane ja kergesti äratuntav.

Kas ilma Veljo Tormise (1930) muusikata olnuks sajandifilm “Kevade” nii liigutav ja edukas? Kuid Tormis on muusikat teinud veel mitmekümnele lühemale ja pikemale filmile, sealjuures ka “Kevade” järjefilmidele “Suvi” ja “Sügis”.

Arvo Pärt (1935) tegi enne Nõukogude Eestist lahkumist – aastal 1980 – paljudele filmidele muusika. Arvatavasti rohkem kui ükski teine siinne helilooja. Enamikus lühikestele filmidele, millest vahva operaator Kõpsu lood olid vast kõige tuntumad. Kuid Pärt tegi muusika ka Leida Laiuse “Ukuarule” ja sealt on massidesse läinud ja tuntuks saanud tema “Ukuaru valss”.

Olav Ehala (1950), kelle küsitlusnimekirjast välja jätmist paljud vastajad pidasid veaks, on teinud muusika enam kui 50-le filmile. Tuntuim ja ka rahvusvahelise ulatusega on Priit Pärna joonisfilmidele loodu, aga ka “Nukitsamees” ja veel mitu olulist lastefilmi on tema heliloojapagasis väga olulised tähised.

Lepo Sumera (1950-2000) on Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel toodud andmetel 45 filmi muusika autor. Olnuks eluaastaid rohkem, saanuks ka nimekiri pikem. Sumera oli ka filmimuusikat tehes tõsine helilooja.

Uno Naissoo (1928-1980) kirjutas filmidele suhteliselt vähe muusikat, kuid õnneliku juhuse läbi sülle sadanud töö “Viimse reliikviaga” raius tema nime kuldsete tähtedega Eesti filmi(muusika) ajalukku. Kahasse Tõnu Naissooga loodud “Pistoda laulu” teab iga laps ning samuti seda, millise galopiga põgeneb vaba laps.

Ülo Vinter (1924-2000) on muidugi see naljamees, kes tegi muusika filmile “Mehed ei nuta”. Järgnesid “Noor pensionär” ja “Siin me oleme”. Sõnad on siin liigsed, naer loeb.

Jaan Räätsa (1932) esimene filmimuusika on aastast 1963. Kui Rääts sai 2012. aastal riikliku elutööpreemia, nimetas ta teleintervjuus just filmimuusikaid oma loomingu üheks tähtsamaks osaks. Tema tehtud on muusika sellistele filmidele nagu “Viini postmark” ja “Väike reekviem suupillile”.

Helena Tulve (1972) muusikat kuuleb Sulev Keeduse filmides “Kirjad Inglile” ja “Somnanbuul”.

Ülo Krigul (1978) on märkimisväärselt viljakat koostööd teinud režissöör Veiko Õunpuuga, kelle tuntumatele filmidele “Sügisball” ja “Püha Tõnu kiusamine” on ta loonud muusika.

Tܜ Akadeemiline Naiskoor (Foto: Mait Jüriado)

Teisipäeval, 15. mail esineb Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor Toronto Püha Kolmainu Kirikus (Trinity-St Paul’s United Church, 427 Bloor St West, Toronto, ON) täispika kavaga, mis sisaldab mitmete eesti heliloojate teoseid. Ettekandele tuleb näiteks Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Ester Mäe, Tõnu Kõrvitsa ja Riho Esko Maimetsa muusika, samuti teosed Francis Poulencilt, Maurice Duruflélt ja Knut Nystedtilt. Mitmed eesti heliloojate teosed on kirjutatud spetsiaalselt TÜ Akadeemilisele Naiskoorile.

Tauno Aints (Foto: Triin Maasik, Harriet Stuudio)

Rahvusooper Estonias esietendub reedel, 11. mail ballett “Modigliani – neetud kunstnik“. Balleti koreograaf-lavastaja on rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur ja helilooja Tauno Aints. “Modigliani – neetud kunstnik” on valminud Eduri ja Aintsi tihedas koostöös ning mõlemale on tegemist esimese täispika balletiga (110 minutit) – Edurile lavastajadebüüt ja Aintsile nõnda ulatusliku balletipartituuri heliloojana. Libreto autorid on Irina Müllerson ja Toomas Edur, balleti muusikaline juht ja dirigent on Risto Joost, dirigent Mihhail Gerts, lavakujunduse kontseptsiooni autorid on Toomas Edur ja Liina Keevallik, kunstnik Liina Keevallik, valguskunstnik on Tiit Urvik.

Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormilisest elust. Tema looming oli sillaks kubistide, eeskätt Pablo Picasso ja 1920. aastate art deco kunstnike põlvkonna vahel. Modiglianist räägitakse legende. Tema ekstsentriline natuur, praalimine ja emotsionaalsed kannapöörded, kirglikud armulood kirjanike Anna Ahmatova ja Beatrice Hastingsiga ning kunstnik Jeanne Hébuterne’iga, unistus pääseda Parnassosele ja rivaalitsemine Picassoga, tuberkuloosist tingitud terviseprobleemid, mida ta üritas varjata ohtra alkoholi ja narkootikumide tarbimisega – see kõik on pakkunud rohkelt kujundirikast materjali põneva lavateose sünniks.

Peeter Vähi (Foto: Marina Puskarev)

Neljapäeval, 10. mail kell 20 tuleb festivali “Klaaspärlimäng” eelkontserdil esiettekandele Peeter Vähi teos “Antarctic Concerto“. Teose kannavad ette Rémi Boucher (kitarr, Kanada) ja Tallinn Sinfonietta Andres Mustoneni dirigeerimisel, teose juurde kuulub Aivo Spitsonoki video. Lisaks on Nokia Kontserdimajas toimuva kontserdi kavas Wolfgang Amadeus Mozarti ja Vaya del Fiestase looming. Antarktika-teemaline suurteos on inspireeritud helilooja 2010. aasta sügisel toimunud reisist, mida näitas saatesarjana “Arktikast Antarktikasse” ETV.

Festival “Klaaspärlimäng” toimub 19.-24. juulil Tartus, festivali kunstiline juht on Peeter Vähi. Avakontserdi kavas on Toivo Tulevi Sümfoonia esiettekanne (Tallinn Sinfonietta, Mihhail Leontjev). Veel on teiste hulgas kavas Peeter Vähi ja Mark Kalev Kostabi loomingut.

Urmas Lattikas (Foto: Rainer Ojaste)

Urmas Lattikalt tuleb esiettekandele naiskooritsükkel “Aja laulud“, mis on loodud Artur Alliksaare, Jaan Kaplinski, Ene Orava ja Leelo Tungla tekstidele. Teose ettekanded toimuvad Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise naiskoori 60. sünnipäeva kontsertidel “Ajal alati on aega” Helsingi Sibeliuse Akadeemia kontserdisaalis (5. mail kell 15), Viljandi Pärimusmuusika aidas (10. mail kell 19) ja Rahvusooper Estonia kammersaalis (12. mail kell 17). Kontsertidel esitletakse ka koori uut raamatut ja CD-d Lattika muusikaga. Lisaks Lattika uuele suurteosele kuuleb klassikalist koorimuusikat ning viimase kuue kümnendi aegumatuid hitte. Koori juhatavad Raul Talmar ja Õnne-Ann Roosvee, kaasa teevad ka solist Hellevi Nõmmik ja Urmas Lattikase ansambel.

Raamatu autorid on lisaks Jaan Rossile ja Janika Orasele ajaloolane Reinhard Nachtigal, arhivistid Jürgen-Kornelius Mahrenholz, Aadu Must ja Kadri Tooming, keeleteadlased Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Kristiina Ross ning folklorist Arvo Krikmann.

Jonas Tarm (Foto Mike Canale)

Eestist pärit Jonas Tarmile omistati USA autorikaitseühingu ASCAP maineka noorte heliloomingukonkursi auhind. Teosega “Kaks pala viiulile ja klaverile” oli 18-aastane Jonas Tarm üks 29-st esikohta jaganud võitjast sel tunnustatud USA üleriigilisel konkursil, kuhu tänavu esitati üle 700 teose. Konkursil võivad osaleda noored heliloojad kuni 30. eluaastani ja Tarm oli noorimate võitjate seas. Tarmile koos teiste Morton Gouldi nimelise noore helilooja auhinna võitnutega antakse üle rahaline auhind ASCAP’i süvamuusikaauhindade tseremoonial New Yorgis 24. mail.

100-aastasel ASCAPil on üle 360 000 heliloojast ja muusikakirjastajast liikme. Varasemate ja praeguste liikmete hulka on kuulunud kõik Igor Stravinskist ja Leonard Bernsteinist ansambliteni Rolling Stones ja Beatles. Tänavusi võitjaid välja kuulutades sõnas ASCAPi president Paul Williams: “Tänase võistluse andekad noored heliloojad esindavad meie süvamuusika helget tulevikku.”

Tarm, kes on ka silmapaistev viiuldaja, kolis vanemate Eve ja Michael Tarmiga Eestist Ameerika Ühendriikidesse 10-aastasena. Ta lõpetab tänavu Highland Pargi Keskooli ja Chicago Muusikainstituudi andekaid noori ülikooliks ettevalmistava programmi Akadeemia ning asub seejärel õppima New Englandi Konservatooriumis Bostonis, kuhu ta sel kevadel vastu võeti.

Tema võidupala esiettekanne toimus aasta alguses Chicago klassikaraadios WFMT viiuldaja Laura Parki ja pianist Matthew Hagle’i esituses. Hagle on Tarmi kompositsiooniõpetaja. Tarm õpib viiulit Portugali viiulivirtuoosi Gerardo Ribeiro käe all.

Sel aastal on Tarm võitnud veel mitu olulist heliloomingukonkurssi Ameerika Ühendriikides, nende seas esikoha Ameerika Üleriigilise Muusikaõpetajate Assotsiatsiooni (MTNA) üleriigilisel konkursil, Illinois’ Osariigi Muusikaõpetajate Assotsiatsiooni (IMEA) konkursil ja Chicago Muusikainstituudi korraldataval konkursil Generation Next.

Chicago Muuusikainstituudi Akadeemiaprogrammi direktor James Setapen ütles hiljutises intervjuus ETV-le: “Kui mõelda Beethovenile, Mozartile või Niels Gadelele, siis neil kõigil on oma eripärane hääl. Jonasel hakkab see välja kujunema juba nii noores eas ja see on ebatavaline. Tavaliselt see hakkab heliloojal kujunema, juhul kui tal on annet, alles 20-nendates või 30-ndates eluaastates.”

Dr. Mark George, Chicago Muusikainstituudi President lisas samas saates: “Jonas on väga loov noor helilooja. Ta on tehniliselt väga võimekas erinevates stiilides ning nii suudab ta tuua esile asju, mis inimesi mõjutavad ning kutsuvad neis esile erinevaid meeleolusid ja tundeid… Meie õpetajad ja õpilased tunnevad Jonast väga andeka noormehena.”

ASCAPi tänavuse konkursi kohtunikud olid heliloojad Samuel Adler, Eve Beglarian, Yotam Haber, Tamar Muskal, Roberto Sierra, Augusta Read Thomas ja Randall Woolf.

Aastaauhind on nimetatud Pulitzeri auhinnaga pärjatud helilooja ja endise ASCAP-I presidendi Morton Gouldi järgi.
Tarmi võidupala ning muud heliloomingut saab kuulata Chicago klassikaraadio WFMT kodulehel. See on Tarmi heliloomingule pühendatud tunniajase saate viimane pala.

Erkki-Sven Tüür (Foto: Taavi Kull)

Reedel, 27. aprillil kell 19 kantakse Mustpeade Majas toimuval Tallinna Filharmoonia kontserdil sarjas “Talendid kodus” esimest korda Eestis ette Erkki-Sven Tüüri teos “Flamma” keelpilliorkestrile. Teos on kirjutatud Austraalia Kammerorkestrile ning sai 2011. aasta novembris esiettekande Richard Tognetti dirigeerimisel Canberras. Mustpeade Majas kannab teose ette Tallinna Kammerorkester Risto Joosti juhatusel. Kontserdi “Talendid kodus” peategelane on Colorado Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeister Silver Ainomäe ning kavas on lisaks Joseph Haydni Sümfoonia nr 38 C-duur, Tšellokontsert D-duur Op 101 ja Sümfoonia nr 41 C-duur.

Plaadi pealkiri on inspireeritud plaadil kõlavast islandi helilooja Hreiðar Ingi Þorsteinssoni ladinakeelsest teosest “Lumen tuum” (eesti k sinu valgust), mis sobib iseloomustama nii ilmalikku kui ka vaimulikku repertuaari. Dirigent Andrus Siimoni sõnul oli plaadi salvestusprotsess tavapärasest pikem, kuna tegemist on üle-eestilise kooriga, kes saab kokku keskmiselt seitse korda aastas. „Esimene salvestus toimus 2010. aasta sügisel ning viimased laulud salvestati käesoleva aasta veebruaris,“ sõnas dirigent. Plaadi toonmeister on Tanel Klesment.

Eesti Koorijuhtide Naiskoor on 1988. aastal professor Ants Söödi eestvedamisel loodud üle-eestiline koor, kus laulab enam kui 40 muusikaõpetajat-koorijuhti üle Eesti. 2011. aastal saavutas koor rahvusvahelisel kammerkooride konkursil Marktoberdorfis Saksamaal II preemia, Eesti Naislaulu Selts tunnistas koorijuhtide naiskoori aasta naiskooriks ja Eesti Kooriühing nimetas dirigent Andrus Siimoni aasta dirigendiks. 2012. aasta märtsis võitis koor Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmisel II koha ja kohustusliku laulu parima esituse eripreemia.

Monika Mattiesen (Foto: Peeter Langovits)

Neljapäeval, 26. aprillil kell 18 tuleb Pärnu raekojas esiettekandele Monika Mattieseni teos “Kuma” neljale flöödile. Teost esitatakse ka 27. aprillil kell 18 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli suures saalis toimuval flöödiansamblite kontserdil. Teose on tellinud Eesti Flöödiühing ning see on kirjutatud kolmele bassflöödile ja altflöödile. Esitajad Mihkel Peäske, Leonora Palu, Tarmo Johannes ja Monika Mattiesen.

Luuletaja Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Alatskivil. Ta on üks neist poeetidest, kelle sõnaseadmine on inspireerinud paljusid eesti heliloojaid.

Jüri Reinvere (Foto: re-pi-n media)

Helsingis, Soome Rahvusooperis esietendub reedel, 20. aprillil Jüri Reinvere ooper “Puhastus”, mis põhineb Sofi Oksaneni samanimelisel auhinnatud romaanil. Ooper ”Puhastus” nagu Oksaneni romaangi  räägib Eesti ajaloost nõukogude okupatsiooni ajal läbi ühe perekonna naiste traagiliste saatuste. Jüri Reinvere tundlik, poeetiline ja kirjanduslikke piire mitte pelgav helikeel loob Sofi Oksaneni karmile romaanile huvitava kontrasti.

Ooper kantakse ette soome ja eesti keeles. Dirigent on Paul Mägi, lavastaja Tiina Puumalainen, lavakujunduse autor Teppo Järvinen, kostüümide autor Marjaana Mutanen, valguskunstnik Timo Alhanen ja koreograaf Osku Heiskanen. Ooperi libreto on samuti kirjutanud helilooja Jüri Reinvere ise.

Ooperi peaosades on Helena Juntunen või Tove Åman (noor Aliide), Johanna Rusanen-Kartano või Heli Veskus (vana Aliide), Niina Keitel või Melis Jaatinen (Zara). Eesti lauljatest teeb lisaks Heli Veskusele kaasa Rahvusooper Estonia solist Andres Köster Hansu rollis. Soome Rahvusooperi sõnul on Soomes vähesed uued ooperid tekitanud nii palju huvi kui “Puhastus”, põhjustades arutelusid pikka aega enne esietendust.

Jüri Reinvere on öelnud: “Elanud nüüdseks juba üle poole oma elust Lääne ühiskonnas, näen üha rohkem ja rohkem, et Lääne ühiskonnal puudub siiani oskus aru saada post-kommunistlikest ühiskondadest. Aga mõistmist ei saa luua ainult diskussiooniga, inimesed vajavad elamusi, inimesed vajavad saatusi ja narratiive. Koostöös soomlastega ja eesti verd tegijatega on nüüd õnnestumas eksportida ooperikeeles üks väike osa sellest problemaatikast Euroopasse.”

Reinveret ja Oksaneni ühendab ka isiklik side ”Puhastuse” teemadega: ”Oleme mõlemad poliitilise vägivalla lapselapsed,” kirjeldab Reinvere. Soomlane Sofi Oksanen on ema poolt Eesti päritolu. Reinvere on sündinud Eestis, kuid Soomes muusikalise kõrghariduse saanud. Aastast 2005 elab Reinvere Berliinis.

Sofi Oksaneni romaan ”Puhastus” ilmus 2008. aastal ja on võitnud Soomes mitmeid kirjanduspreemiaid, teos on olnud ka rahvusvahelises plaanis väga edukas. Viimane auhind, millega Oksaneni premeeriti, oli Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia. Prantsusmaa raamatukaupluste kett Fnac valis ”Puhastuse” aasta romaaniks, lisaks on Oksanen oma teosega valitud veel Prix Femina ja Prix Médicis preemiate kandidaadiks. Seni on romaan ilmunud 14 riigis ja teose õigused on müüdud 31 keelepiirkonnale. ”Puhastuse” põhjal on tehtud teatrietendusi ning plaanitakse vändata ka film.

Resonabilis (Foto: Kaupo Kikkas)

Ansambel Resonabilis esineb Klassikaraadio sünnipäevakontsertide sarjas teisipäeval, 10. aprillil kell 19.05 raadiomaja 1. stuudios. Tänavu 10. tegevusaastat tähistav eesti kaasaegse muusika ansambel Resonabilis esitab kevadiselt värske kava. Esiettekandele tulevad Galina Grigorjeva “Insomnia” häälele, flöödile, kandlele ja tšellole (2012) ning Eugene Birmani “I awoke and there were no walls to shield me from the moonlight” (“Ärkasin ning polnud seinu, et kaitsa mind kuuvalguse eest”), oma teise ettekande leiab Jüri Reinvere teos “The Empire of May” ning ansambli lemmikrepertuaarist on kavva valitud Tatjana Kozlova “Köielkõndija”.

Unikaalse koosseisuga ansambel Resonabilis sai nime tänu eesti kandle erilisele järelkõlale (resonabilis – ld. k helisev). Maailmas on vähe rahvusliku päritoluga pille, mille kõla ja mänguvõimalused põimuvad nii hästi klassikaliste instrumentidega. Ansamblile on kirjutanud uut muusikat enamik eesti heliloojatest ning hooajal 2009-2012 oli Resonabilis üks kõige enam uudisloomingut tellinud eesti kammerlikke kollektiive. Resonabilis on kontserte andnud Saksamaal, Soomes, Lätis, Suurbritannias ja Iraanis. Ansamblit iseloomustab uute akustiliste keskkondade avastamine, kontserte on antud kunstigaleriides ja arhitektuuriliselt kõnekates hoonetes. Ansambli koosseisus musitseerivad alates 2002. aastast Iris Oja (vokaal), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt), Aare Tammesalu (tšello), kontserdil on kaastegev Tammo Sumera (live-elektroonika).

Klassikaraadio teeb kontserdist ka otseülekande nii raadio vahendusel kui ka videopildina koduleheküljel. Otseülekannet vahendavad helirežissöör Tanel Klesment ja toimetaja Mirje Mändla.

Klassikaraadio 17. sünnipäev kestab terve aprillikuu, mil raadiomajas toimuvad tasuta stuudiokontserdid ja eetris on erakordselt palju ülekandeid muusikasündmustelt. Juba kolmapäeval, 11. aprillil kell 22 on ansambli Weekend Guitar Trio stuudiokontsert sarjas Areaal LIVE.

Ülo Kriguli uudisteoses „Luigeluulinn“ on solist praeguse hetke kuumim eesti poplaulja Iiris. Tema debüütalbumi „The Magic Gift Box“ annab 28. märtsil välja plaadifirma EMI Music Finland ning sel on Iirise ja Ago Teppandi kahasse kirjutatud lood. Rein Rannapilt tuleb esiettekandele uus Klaverikontsert, milles soleerib maestro ise. Esiettekandele tuleb ka seni pigem džässmuusiku- ja heliloojana tuntud Peedu Kassi orkestriteos „7 fragmenti“. Festival on spetsiaalselt Ansambel U: soovil tellinud ka teose prantsuse helilooja Gérard Pape‘ilt. Ansambli muusikutel on Pape’i piire nihutavas teoses „Vormi ja aja harmooniad” oluline roll – olla solistideks ERSO orkestrantidest koosnevate kuue ansambli ees. Jaan Räätsa 7. sümfooniaga on kontserdi repertuaari kaasatud ka traditsioonilisem repertuaar – pealegi saab terve aasta jooksul tähistada helilooja ja kunagise heliloojate liidu esimehe 80. sünnipäeva, mis on oktoobris.

ERSO kontserdil kuulutatakse välja ka Eesti Muusika Päevade preemia laureaadid. Eesti Muusika Päevade preemiad antakse heliloojatele igal aastal festivali ajal, preemia saajad valib Eesti Heliloojate Liidu juhatus eelmisel festivalil esiettekandele tulnud meeldejäävate uudisteoste eest. Eesti Muusika Päevade preemia rahastaja on Eesti Autorite Ühing.

Õhtu lõpetab Eesti Muusika ÖÖ Telliskivi loomelinnakus asuvas F-Hoones. Eesti Muusika ÖÖ on aastaid olnud Eesti Muusika Päevade tipphetk neile, kes avatud meeltega uut muusikat jälgivad ning heast seltskonnast ära ei ütle. Sageli on akadeemiliste ja alternatiivsete suundade ristumisest tekkinud uusi edasiviivaid loomingulisi jõude. Eesti Muusika Ööl astuvad muuhulgas üles Kosmofon, kes esitles äsja oma tuliuut albumit Tallinna Teletornis, ning Rainer Jancis oma bändiga.

Eesti Muusika Päevad (EMP) toimusid esimest korda 1979. aastal ja on juba üle 30 aasta olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Festivali korraldavad Eesti Heliloojate Liit ja heliloojad ise. Juba kümmekond aastat on festivali uuenduslikud kunstilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Festivali kava on alati koostatud eesti heliloojate värskeimast loomingust ja muusika esitajad on olnud peamiselt heliloojatega tihedat koostööd tegevad muusikud ja ansamblid.

Festivali toetatavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuurifond, Eesti Autorite Ühing jt

Resonabilis (Foto: Kaupo Kikkas)

Kolmapäeval, 21. märtsil on Eesti Muusika Päevade tipphetk Hobuveskis, kus ansambel Resonabilis toob esiettekandele kolm lugu. Heliloojad Liisa Hirsch, Kristjan Kõrver ja Tatjana Kozlova on kirjanduslikele algmaterjalidele tuginedes loonud muusikalised jutustused, mis saavad lavalise näo lavastaja Ott Aardami, kunstnike Tuuli Aule ja Marit Ilisoni ning prantsuse videokunstniku Eléonore de Montesquiou kaasabil. Kolme looga saab tutvuda kell 19 Hobuveskis (aadressil Lai 47).

Heliloojate kirjanduslikud algmaterjalid ja lähenemised tekstile on kahtlemata erinevad. Liisa Hirsch on oma teose loonud Gabriel García Márquez’i novelli „Sinise koera silmad“ põhjal. „Seda lugu kirjutades soovisin elektroonilistest efektidest pigem hoiduda. Kasutasin neid vaid ühtlustava vahendina salvestatud teksti ja laval tekitatavate helide vahel, ning et võimendada muidu väga vaikse kõlaga kannelt, mille üks vana piloot klaverikeeltest meisterdas,“ rääkis Liisa. Kristjan Kõrverilt tuleb ettekandele kaks peatükki vendade Grimmide muinasjutust „Raud-Ants“, Tatjana Kozlova aga on muusikasse kirjutanud teise vendade Grimmide muinasjutu pealkirjaga „Kolm sulekest“. Kui „Raud-Antsu“ tõlgendus võiks jääda pigem muusika teha, siis Tatjana Kozlova viis muinasjuttu tõlgendada toetub Carl Gustav Jungi psühhoanalüüsi teooriatele ning räägib suuresti alateadvusest.

Kolm lugu esitab ansambel Resonabilis, mille koosseis on maailmas unikaalne – ansamblisse kuuluvad laulja, flööt, kannel ja tšello. Just kandle kõla paigutamine uue muusika konteksti on toonud Resonabilisele nõnda palju positiivset tähelepanu. Pealegi on maailmas vähe rahvusliku päritoluga pille, mille kõla ja mänguvõimalused põimuvad nii hästi klassikaliste instrumentidega. Kandle kõla ja Resonabilise paindlikud tämbrivõimalused on paelunud paljusid heliloojaid nii Eestis kui ka välismaal. Viimastel aastatel on Resonabilis olnud üks kõige enam heliloojatega koostöös uudisloomingut tellinud ja esitanud eesti kammerkollektiive. Järjest tihedamini kutsutakse ansamblit ka välisfestivalidele.

Õhtul kell 22 toimub Raadiomaja I stuudios (Kreutzwaldi 14) Kreatiivmootori kontsert sarjas Areaal LIVE. Pöörase ja ootamatu Kreatiivmootori menu sai uue tuule sisse pärast mullust festivali Tallinn Music Week, kui mitmed välisprodutsendid bändi omapära avastasid. Kreatiivmootori kontserti saab nautida nii fantastilise heliga Raadiomaja I stuudios kui ka Klassikaraadio otse-eetri ja veebi vahendusel. Stuudio uksed on valla juba alates kell 21.30. Kontsert on tasuta! Sündmus juhatab sisse aprillikuu kolmapäevad, mil Areaal LIVE sarjas esinevad Malcolm Lincoln, Weekend Guitar Trio, Talbot ja Phlox.

Päeval kell 16 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis (Rävala 16, IV korrus) ka kompositsiooni- ja elektronmuusika erialadel õppivate noorte heliloojate kontsert. Enamik ettekandele tulevast muusikast on uudisteosed.

Eesti Muusika Päevad (EMP) toimusid esimest korda 1979. aastal ja on juba üle 30 aasta olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Festivali korraldavad Eesti Heliloojate Liit ja heliloojad ise. Juba kümmekond aastat on festivali uuenduslikud kunstilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Festivali kava on alati koostatud eesti heliloojate värskeimast loomingust ja muusika esitajad on olnud peamiselt heliloojatega tihedat koostööd tegevad muusikud ja ansamblid.

Festivali toetatavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuurifond, Eesti Autorite Ühing jt

ReVisioon on ansambel Resonabilise 2006. a alguse saanud kontserdisarjade ahel, mis seob visuaalseid kunste ja muusikat. ReVisioon IV puhul on muusika partner fotograafia. Sarja teine kontsert „Aiad“ toimub 13. märtsil kell 19.30. Kava koosneb vaid sooloflöödimuusikast eri suurustes flöötidele pikolost bassflöödini Tarmo Johannese esituses. Kontserdil kõlab esiettekandes Jüri Reinvere „Ricordanza“ (Mälestus) sooloflöödile, mis valmis 2012. a vabariikliku puhkpillikonkursi kohustusliku loona, kuid osutus konkursi kavva lülitamiseks liiga nõudlikuks. Visuaalne kujundus on fotokunstnik Krista Mölderilt. Kava püüab luua ja uurida nii kuuldelisi, nähtavaid kui kujutletavaid ruume ning keskendub mõtete, mälestuste, helide, valguse ja värvide mitmesusele.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (Foto: Tarvo Hanno Varres)

Soome plaadifirma Ondine andis välja kordustrüki Eesti Filharmoonia Kammerkoori CDst „Psalms. Mendelssohn, Kreek“. Plaadimaterjal on salvestatud 2009. aasta septembris Haapsalu Toomkirikus ning esimest korda anti välja sama aasta novembris. CD-le on Daniel Reussi juhatusel salvestatud kuulsa saksa romantiku Felix Mendelssohni (1809–1847) loomingust “Kolm psalmi” op 78, „Jauchzet dem Herrn, alle Welt“, „Hebe deine Augen auf“ (oratooriumist „Elias“), „Denn er hat seinen Engeln befohlen“ jm. Armastatud eesti helilooja Cyrillus Kreegi (1889–1962) loomingust on jäädvustatud tema kuulsad Taaveti laulud nr 104, 141, 22, „Õnnis on inimene“ ning mitmed vaimulikud rahvaviisid.

EMPi korraldaja Riin Eensalu ja festivalil toimuva kultuurifoorumi vedaja, helilooja Märt-Matis Lill F-Hoones

Festivali Eesti Muusika Päevad 2012 korraldajatel on hea meel pakkuda oma sõpradele eksklusiivseid festivalipääsmeid. Eesti Muusika Päevadele on võimalus võita festivalipassid kahele, mis annab õiguse pääsme omanikule koos kaaslasega külastada kõiki festivali sündmuseid (kontserdid, kultuuriteemalised arutelud, hilisõhtused kontserdid ja peod, audiovisuaalse kunsti sündmused, muusikateater jne).

Laiemale publikule Eesti heliloojate koorekihi loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP) tõstab tänavu 19.–24. märtsil esile uue muusika ansambleid – nõnda siis keskendutakse bänditegemise vaimule ja vaimustusele. Kuigi bändid seostuvad rohkem pop- ja rockmuusikaga, on neil tänapäeva heliloojate loomingus oluline roll kanda.

Tänavu tutvustatakse festivali raames teiste hulgas järgmiste heliloojate uudisloomingut: Galina Grigorjeva, Märt-Matis Lill, Páll Ragnar Pálsson, Jonathan Harvey (Eesti esiettekanne), Tatjana Kozlova, Liisa Hirsch, Kristjan Kõrver, Liis Viira, Peedu Kass, Ülo Krigul, Gérard Pape (Prantsusmaa), Rain Rannap, Tõnis Kaumann, Kristo Matson, Timo Steiner, Margo Kõlar, Riho Esko Maimets, Mirjam Tally. Samuti tuleb ettekandele külluses teisi häid teoseid Eestis tegutsevatelt heliloojatelt ja teistelt loomeinimestelt, tudengitelt ja kõige noorematelt heliloojatelt.

Festivali Eesti Muusika Päevad 2012 pääsmed loosime Eesti moekunstniku Lilli Jahilo ja stilisti Tamara Korjagina klientide, Klassikaraadio ja Raadio 4 kuulajate vahel, samuti populaarsete söögikohtade F-Hoone, Kamahouse ja Komeet külaliste vahel. Jälgi infot ja osale loosimistes! Pääsmete loosimine toimub alates 15. märtsist 2012. Festivalipassi väärtus kahele on 70 eurot.

Koos festivalipiletite müüki jõudmisega avaldati täna suur osa tänavuste Eesti Muusika Päevade programmist. „Selleaastase festivali kavasse oleme koondanud väga paljud eesti uue muusika ansamblid,“ selgitab üks Eesti Muusika Päevade kunstilisi juhte Timo Steiner. „Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime uskumatu arvu „bände“, seitse Eestis tegutsevat ansamblit – Ansambel U:, Resonabilis, Uus Tallinna Trio, Una Corda, Konveier Ensemble, Repoo Ensemble ja Heinavanker. Külalisena on tänu Eesti Kontserdile festivali kavas üks Taanist tulnud ansambel Esbjerg Ensemble, keda dirigeerib eestlanna Kaisa Roose. Esbjerg Ensemble esitab lisaks oma tavarepertuaarile Liis Viira teoseid, millest üks on kirjutatud spetsiaalselt märtsis toimuva EMPi kontserdi jaoks.“

Võrdluseks kohtab Eesti Muusika Päevade kavas ka „päris bände“, sest tagasi on Eesti Muusika ÖÖ, mis toimub koostöös festivaliga Hea Uus Heli. Audiovisuaalse muusika ja Videomuusika sündmused ühendavad eri moel helid liikuvate piltidega. „Isegi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga koostöös toimuva sümfooniaorkestri kontsert on seotud bändiideega – kavas on kõik uued teosed, mis ühel või teisel viisil peegeldavad bändimaailma mõjusid. ERSO ees soleerivad teiste hulgas tänane poplaulja Iiris ja suure popmuusikapagasiga Rein Rannap.“, tutvustab festivali teine kunstiline juht Ülo Krigul.

Eesti Muusika Päevad (EMP) toimus esimest korda 1979. aastal ja on juba üle 30 aasta olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Festivali korraldavad Eesti Heliloojate Liit ja heliloojad ise. Juba kümmekond aastat on festivali uuenduslikud kunstilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Festivali kava on alati koostatud eesti heliloojate värskeimast loomingust ja muusika esitajad on olnud peamiselt heliloojatega tihedat koostööd tegevad muusikud ja ansamblid.