Koos festivalipiletite müüki jõudmisega avaldati täna suur osa tänavuste Eesti Muusika Päevade programmist. „Selleaastase festivali kavasse oleme koondanud väga paljud eesti uue muusika ansamblid,“ selgitab üks Eesti Muusika Päevade kunstilisi juhte Timo Steiner. „Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime uskumatu arvu „bände“, seitse Eestis tegutsevat ansamblit – Ansambel U:, Resonabilis, Uus Tallinna Trio, Una Corda, Konveier Ensemble, Repoo Ensemble ja Heinavanker. Külalisena on tänu Eesti Kontserdile festivali kavas üks Taanist tulnud ansambel Esbjerg Ensemble, keda dirigeerib eestlanna Kaisa Roose. Esbjerg Ensemble esitab lisaks oma tavarepertuaarile Liis Viira teoseid, millest üks on kirjutatud spetsiaalselt märtsis toimuva EMPi kontserdi jaoks.“

Võrdluseks kohtab Eesti Muusika Päevade kavas ka „päris bände“, sest tagasi on Eesti Muusika ÖÖ, mis toimub koostöös festivaliga Hea Uus Heli. Audiovisuaalse muusika ja Videomuusika sündmused ühendavad eri moel helid liikuvate piltidega. „Isegi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga koostöös toimuva sümfooniaorkestri kontsert on seotud bändiideega – kavas on kõik uued teosed, mis ühel või teisel viisil peegeldavad bändimaailma mõjusid. ERSO ees soleerivad teiste hulgas tänane poplaulja Iiris ja suure popmuusikapagasiga Rein Rannap.“, tutvustab festivali teine kunstiline juht Ülo Krigul.

Eesti Muusika Päevad (EMP) toimus esimest korda 1979. aastal ja on juba üle 30 aasta olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Festivali korraldavad Eesti Heliloojate Liit ja heliloojad ise. Juba kümmekond aastat on festivali uuenduslikud kunstilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Festivali kava on alati koostatud eesti heliloojate värskeimast loomingust ja muusika esitajad on olnud peamiselt heliloojatega tihedat koostööd tegevad muusikud ja ansamblid.

Käsitletakse muusikaettevõtluses tegutsemiseks vajalikke teemasid:
1. Muusikaettevõtluse alused (29.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week’iga)
Riskide võtmine, õigete partnerite valimine, erinevad ärimudelid muusikatööstuses, muusikaekspordi toimimismudelid.
2. Muusikatööstuse peamised valdkonnad (29.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week’iga)
Artistide äritegevuse juhtimine läbi muusikaettevõtluse valdkondade: mänedžment, plaadifirmad, kirjastused, agentuurid, kontserttuurid.
3. Õiguslik keskkond (aprill 2012)
Muusikaettevõtluse õiguslik keskkond, autoriõigused, tüüplepingud ja hea äritava, läbirääkimised, rahastusmudelid, eelarvestamine.
4. Kommunikatsioon ja turundus (mai 2012)
Avalikud suhted, turundus, visuaalne identiteet ja brändi loomine, sponsorlus
5. Tulevikusuunad ja innovatsioon (september-oktoober 2012)
Sotsiaalsed muutused, tulevikutrendid, tehnoloogia, innovatsioon.

Koolituskursuse maksumus on 200 eurot, mis sisaldab osalemist kõigil koolituskursuse sessioonidel ja ümarlaudadel ning sissepääsu Tallinn Music Week’ile.

Kuidas kandideerida?
Saada oma CV, kus on ära toodud sinu andmed, senine kogemus muusikavaldkonnas ja motivatsioonikiri, miks soovid kursustel osaleda. Sooviavaldused tuleb saata 1. märtsiks info@estonianmusic.ee või registreerida Eesti Muusika Arenduskeskuse kodulehel www.estonianmusic.ee.

Una Corda (Foto: Mati Mõttus)

Ansambel Una Corda annab Vabariigi aastapäeva puhul kontserte eesti muusikaga. Teisipäeval, 21. veebruaril kell 18.30 esinetakse Saue Muusikakoolis ning neljapäeval, 23. veebruaril kell 19 Mustpeade Majas. Kontserdiprogrammis, mis kannab Ester Mägi teose järgi pealkirja “A tre”, kõlab Peeter Süda, Heino Elleri, Ester Mägi, Margo Kõlari, Rein Rannapi, Mirjam Tally, Cyrillus Kreegi ja René Eespere muusika, nii spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud originaallooming kui ka Una Corda seaded teistele koosseisudele loodud teostest. Una Corda liikmed on Liis Viira (harf), Kristi Mühling (kannel) ja Ene Nael (klavessiin).

Timo Steineri uudisteos on väga energeetiline lugu. Pealkiri „..tunduvad liikuvana, kuigi igatsen neid paigale“ annab edasi helilooja hämmingut selle üle, kuidas lugu oma elu elama hakkas. Timo Steiner tahtis kirjutada aeglast teost, aga materjal ei allunud talle ja kiskus kiireks. Teose algul on kõlapildis rohkelt dissonantse, soolopillid mängivad sekundis jne. Hiljem muutub teose helikeel heakõlaliseks ja isegi filmilikuks.

Uues sarjas astuvad publiku ette puhkpillimängija ja löökpillimängija. Kas koos ühel kontserdil või vaheldumisi järjest kontsertidel, kas orkestri ees soleerides või kammeransamblis – oleneb, millises žanris kellegi tugevaim avaldub. Esinevad nii meie kui ka välismaa muusikud. Sarja kunstiline nõustaja on Toomas Vavilov. Seekord esitleb Vavilov Eesti uue põlvkonna klarnetilootust. “Tõnu Kalm on uue klarnetistide põlvkonna kõige professionaalsem esindaja,” ütleb Vavilov. “Ilus toon ja hea tehnika on repertuaari teenistuses – ja just repertuaari valdamine on omadus, mis teda teistest eristab.”

Andrus Kallastu armastuse ja sõja mäng “Welt gebaut ist” / “Maailm on ehitatud”  kammeransamblile on loodud inspireerituna Johannese Ilmutusraamatus (21:10-21) leiduvast Taevase Jeruusalemma kirjeldusest: “Ja ta kandis mu vaimus suurele ja kõrgele mäele ning näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis on alla tulemas taevast Jumala juurest ja millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall. Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu nimed. Päevatõusu pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat, lõuna pool kolm väravat, õhtu pool kolm väravat. Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed. Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri. Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega. Ta mõõtis linna pillirooga – kaksteist tuhat vagu. Ta pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed. Ja ta mõõtis tema müüri – sada nelikümmend neli küünart inimese, see tähendab ingli mõõdu järgi. Selle müür on jaspisest ning linn ise puhtast kullast, selge klaasi sarnane. Ja linna müüri aluskivid on ehitud igasuguste kalliskividega. Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd, viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst. Kaksteist väravat on kaksteist pärlit, iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast kullast otsekui läbipaistev klaas.? Teos koosneb eelmängust, kaheteistkümnest fragmendist ja lõppmängust. Igale fragmendile on heliloojal plaan kirjutada troop, millest praeguseks on valmis neli: Ülemlaulutroop, Eleegiline troop, Tantsutroop ja Flööditroop.

Andrus Kallastu loomingu võib jagada kahte stiiliperioodi. Suurem osa konservatooriumi päevil (1985-1990) kirjutatud teostest on tolle aja eesti muusikale omases neoklassitsistlikus vaimus ja kannavad modaalse mõtlemise mõjutusi. Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii eesti ühiskonnas kui ka isiklikus elus tõi Kallastu loomingusse pöörde. Sel kümnendil tegeles ta intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema koolkonna heliloojate muusikaga ning sai tugevaid mõjutusi Helsingis õppides. Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpupoole. Neid iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu.

Pärnu professionaalsete muusikute kontserdisari ABONEMENT 007 toimub Pärnu linna, Eesti Kultuurkapitali, Pärnu Ooperi ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumi koostöös. Sarja eesmärk on kanda ette pärnu heliloojate muusikat, anda pärnu interpreetidele võimalus teostada kunstiliselt eredaid kontserdikavu, kaasata pärnakatele lisaks kõrgel tasemel külalismuusikuid ning viia kontserdiprojekte Pärnust välja. Pärast iga kontserti toimub esinejate ja publiku vestlusring. Sarja kunstiline juht on Andrus Kallastu.

Resonabilis (Foto: Kaupo Kikkas)

Ansambel Resonabilis toob Iirimaal esiettekandele Galina Grigorjeva uue teose “Hällilaul” flöödile, häälele, kandlele ja tšellole. 2012. aastal valminud teos on kirjutatud Marina Tsetajeva tekstile. Lisaks Grigorjeva uudisteosele esitab Resonabilis veel eesti heliloojate loomingut: kavas on Mirjam Tally “Struktuurid” soolokandlele, Tatjana Kozlova “Köielkõndija” flöödile, häälele, kandlele ja tšellole, Andrus Kallastu “Eleegiline troop” flöödile, häälele, kandlele ja tšellole ning Helena Tulve “North Wind, South Wind” flöödile, häälele, kandlele ja tšellole. Kavas on ka John Buckly “Airflow” sooloflöödile Jane O’Leary “Only Gestures Remain” tšellole ja kandlele. Doris Kareva, Kauksi Ülle, Ülar Ploomi ja Triin Soometsa luulet ingliskeelses tõlkes loeb üks popolaarsemaid iiri kaasagseid poeete Nuala Ní Dhomhnaill ja Miriam McIlfatrick-Ksenofontov – iiri päritolu Tallinna Ülikooli õppejõud. Ansambel Resonabilis mängib koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello). Kontserti toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Eesti ja iiri kaasaegse muusika ja luule õhtu leiab aset neljapäeval, 16. veebruaril kell 19 Iiri Kirjanike Keskuses.

Jaan Rääts (Foto: Harri Rospu)

Jaan Rääts pälvis riikliku kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Vabariigi valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad pikaajalise tegevuse eest ka Hellar Grabbile ja Jaak Toomingule. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot.

Kultuurpreemia 2011. aasta loominguliste saavutuste eest sai helilooja Tõnu Kõrvits (loomingulise tegevuse eest 2011. aastal). Teised kultuuripreemiad 2011. aasta loominguliste saavutuste määrati lisaks järgnevale loomeinimestele: Anu Lamp (osatäitmise eest lavastuses “Amy seisukoht”), Tiit Pääsuke (väljapaistva näitusetegevuse eest 2011. aastal), Mari Vallisoo (kogumike „Koidutäht koolivihikus“ ja „Tabamatu toalävel“ eest), Arvo Volmer (Richard Wagneri ooperi „Parsifal“ muusikalise teostuse eest). Viis preemiat a´ 9600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Kultuuripreemiad antakse laureaatidele üle vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kell 13.30 Tartu Ülikooli aulas.

Kell 10-13 toimub TMKK ruumis B-103 konverents, mille kavas on kokku kuus ettekannet, sh eesti muusikat puudutav Johannes Voltri ettekanne teemal “Muusika filmis „Kevade“” (Tallinnfilm, 1969)” (TMKK X klass, õp Kristel Pappel) ja Pärtel Toompere ettekanne “Cyrillus Kreek ”Õnnis on inimene” – kuus salvestist kuuelt maalt” (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, III kursus, õp Maia Lilje).

Kell 14 algab B-maja II korruse saalis loominguõpilaste kontsert, kus tulevad ettekandele Kaisa Kuslapuu “Prelüüd ja kapritšo” (Tartu H. Elleri nim Muusikakool, I kursus, õp Alo Põldmäe), Piret Pajusaare “Rong” (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, II kursus, õp Kristo Matson), Taniel Kuntu “Hörbört” (Tallinna Muusikakeskkool, 9. klass, õp Kristo Matson), Marili Tominga Klaverisonaadi 2. ja 3. osa (Tartu Heino Elleri nimeline Muusikakool, II kursus, õp Alo Põldmäe), Dmitri Kursi “Tasakaal” (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, valiklooming, õp Tatjana Kozlova), Ilja Massalovi “Otsus” (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, IV kursus, õp Tatjana Kozlova), Maria Rostovtseva “Graafiline part” (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, I kursus, õp Tatjana Kozlova), Tanel Praakli “Esimene ja viimane lumi” (Tallinna Muusikakeskkool, 10. klass, õp Kristo Matson), Anni Avi Variatsioonid (Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, I kursus, õp Alo Põldmäe) ning Krõõt-Kärt Kaevu “Kuuvalgus” (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, IV kursus, õp Kristo Matson).

Galina Grigorjeva, kelle muusikat esitab VIII klassi õpilane Jekaterina Sizova, iseloomustab oma teost järgmiselt: „Capriccio tähendab itaalia keeles rõõmsameelset ja elurõõmsat muusikapala. Mulle tundub, et elame keeruliste muutuste ja raskete ülesannete ajal. Me tunnetame headuse ja elurõõmu defitsiiti, aga just need on omadused, mis kujundavad tõelise isiksuse, neid jooni peaksid meie noored talendid säilitama kogu elu jooksul.“

Kosmiliste ideedega Urmas Sisask iseloomustab klaverikontserti “Total solar eclipse“, mis eesti keeles tähendab täielikku päikesevarjatust järgmiselt: “Astronoomide hinnangul on täielik päikesevarjutus kõige kuninglikum nähtus läbi aegade.“ Helilooja on väga rahul enda ja kontserti esitava XI klassi pianisti Kadri Toomoja koostööga.

Kontserdi dirigent Mikk Murdvee on kooli vilistlane aastast 1998. Noor dirigent on sügisest 2007 Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent ning juhatanud ERSOt, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestrit, Oulu, Lappeenranta, Pärnu ja Haapsalu Linnaorkestreid, SouthBank Sinfoniat Londonis ning palju teisi orkestreid. 2011. aasta sügisest on Murdvee ka Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri peadirigent.

Tallinna Muusikakeskkool on asutatud 1961. aasta sügisel ja sel õppeaastal tähistab kool oma 50. sünnipäeva. Tegemist on ainulaadse kooliga, kus õpilased saavad gümnaasiumihariduse ja professionaalse muusiku ettevalmistuse. Kooli ühiskontsert Tallinna Kammerorkestriga sümboliseerib kooli väärikat tegevust – koosneb ju Tallinna Kammerorkestergi enamuses Tallinna Muusikakeskkooli vilistlastest. Koostöö Eesti parima keelpilliorkestriga saab teoks juba kuuendat korda ja alati on spetsiaalselt selleks kontserdiks tellitud ka uudisloomingut.

Köites on avaldatud kõik Eduard Tubina viiuliteosed (välja arvatud sonaadid), millest enamik ilmub trükis esimest korda. Eessõna ja kommentaarid on eesti ja inglise keeles. Täielikud kommentaarid on avaldatud internetis Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu veebilehel. Kogumiku on trükiks ette valmistanud ja kommenteerinud Vardo Rumessen ja Sigrid Kuulmann. Eessõna Vardo Rumessen, korrektor Urmas Vulp, tekstitoimetaja Kerri Kotta, noodigraafika Valdo Preema, kunstnik Tiina Sildre.

Anti Marguste (Foto: Kalju Suur)

Anti Marguste pälvis Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Anti Marguste sai aastapreemia Eesti rahvamuusika traditsioone ja rahvuskultuurilisi väärtusi kandva ning arendava loomingupärandi eest. Tänavused kultuurkapitali aastaauhinnad anti üle laupäeval, 28. jaanuaril Endla Teatris. Eesti Televisioon näitab sündmusest salvestust pühapäeval, 29. jaanuaril kell 19.10.

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 1. oktoobril 2011, rahvusvahelisel muusikapäeval. Toona sai helikapitali sihtkapitali preemia Timo Steiner. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 7000 eurot ning sihtkapitalide aastapreemiate suurus vahemikus 2100-3500 eurot.

Helena Tulve (Foto: Tarvo Hanno Varres)

Laupäeval, 21. jaanuaril tuleb Tallinna Filharmoonia kontserdisarjas “Talendid kodus” esiettekandele Helena Tulve uudisteos “l’ombre derrière toi” kolmele viola da gambale ja keelpillidele. Lisaks Tulve teosele on kavas Läti helilooja Pēteris Vasksi ja Wolfgang Amadeus Mozarti muusika. Tallinna Kammerorkestrit juhatab selle kauaaegne koostööpartner Juha Kangas. Kontserdi peategelane on noor flötist Heili Rosin, kes õpib Freiburgi Muusikakõrgkoolis ning on mitmete konkursside laureaat ja Rahvusooper Estonia flöödirühma kontsertmeister. 2011. aastal valiti Heili Rosin Rahvusooper Estonia esiflötistiks ning samal aastal töötas ta ka Balti Noorte Filharmoonikute (dirigent Kristjan Järvi) sooloflötistina.

Helena Tulve (Foto: Tarvo Hanno Varres)

Helena Tulve sai täna, 18. jaanuaril toimuval vastuvõtul Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni. Kultuuriminister Rein Lang tänas Eesti loomeinimesi ja teisi Eesti-poolseid koostööpartnereid, kes aitasid kaasa Pariisis ja Pariisi regioonis toimunud Eesti kultuurifestivali Estonie tonique õnnestumisele. Vastuvõtul osalesid Prantsuse suursaadik Frédéric Billet ja välisminister Urmas Paet.

Prantsuse suursaadik Frédéric Billet tunnustas vastuvõtul Eesti-Prantsuse kultuurisuhete edendajaid. Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni (l´Ordre des Arts et Lettres) said lisaks helilooja Helena Tulvele ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve ning festivali Estonie tonique Eesti-poolne koordinaator, Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil. Kunstide ja Kirjanduse ordeni pälvisid ka režissöör Ilmar Raag ning lavastaja (ja prantsuse keele õpetaja) Lembit Peterson, kellele antakse orden ülem hiljem.

Pariisis ja Pariisi regioonis oktoobri- ja novembrikuus toimunud Eesti kultuurifestival Estonie tonique on seni suurim kultuurikoostöö projekt Eesti ja Prantsusmaa vahel. Kahe festivalikuu jooksul käis Prantsusmaal üle 200 Eesti esineja ning toimus rohkem kui poolsada üritust. Festival toimus Eesti ja Prantsuse kultuuri- ja välisministeeriumide koostöös, programmi viisid vahetult ellu Prantsuse Instituut ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Festivali raames andis Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand helilooja Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, auleegioni ordeni rüütlikraadi.

Una Corda (itaalia k. üks keel) on ainulaadse koosseisuga ansambel, kuhu kuuluvad kolm paljukeelset pilli:
harf, kannel ja klavessiin. Vaatamata instrumentide erinevale ajaloolisele taustale ja iseloomulikele tämbritele ühendab neid
heli tekitamine näppimise teel ja kammerlikum kõla. Ansambli liikmed on Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin) ja Kristi Mühling (kannel).

Festivalile saadeti järgnevad teosed:
Tõnu Kõrvits – “Chaconne” soolovioolale (2008)
Märt-Matis Lill – “Mõttelained” flöödile, klarnetile, metsasarvele, klaverile, viiulile ja tšellole (2009)
Malle Maltis – “Counterflow” avatud koosseisule (2011)
Kristo Matson – “Lumehelbed” segakoorile (2011)
Ardo Ran Varres – “Angulated” sümfooniaorkestrile (2011)
Liis Viira – “Eskimopööre” baritonsaksofonile, akordionile ja klaverile (2011)

Kuue teose hulgast valib ISCM-i nõukogu teosed, mis kõlavad 2013. aasta novembris festivaliprogrammi hulgas.

Ka tänavune, 2012. aasta ISCM-i festival ei ole veel aset leidnud – see toimub 2012. aasta 25. oktoobrist 4. novembrini Belgia linnades: Antwerpenis, Brügges, Brüsselis, Gentis, Leuvenis and Mons’is. Eesti heliloojatelt saab seal kuulda Helena Tulve teost “silences/larmes” (2006) ja Tatjana Kozlova “Horisontaalid” (2010).

Mullu, 2011. aasta ISCM-i festivalil Zagrebis kõlas Tõnu Kõrvitsa „Kaanon“ kõrgetele häältele (2010). Kontserdiprogrammi vahel sai korduvalt kuulda Ülo Kriguli heliinstallatsiooni ”…wachet auf… die Stimme… – Eine Choralfantasie György Ligeti in memoriam“ sajale äratuskellale (2007). Lisaks Eestist valitud teosele esindas ISCM-il Rootsit Gotlandil elava Mirjam Tally teos „Birds and Shadows“ viiulile ja keelpilliorkestrile (2008).

Arvo Pärt (Foto: Peeter Langovits)

Arvo Pärdi “Lamentate” kõlab Philip Glassi soovil helilooja 75. sünnipäevale pühendatud kontserdil. USA helilooja Philip Glass tähistab oma 75. sünnipäeva 31. jaanuaril kontserdiga Carnegie Hallis, seal kõlab esiettekandes ka Glassi vastvalminud 9. sümfoonia. “Pärdi “Lamentate” kantakse ette juubelikontserdi esimeses pooles ning tegemist on New Yorgi esiettekandega. Pärt ja Glass on isiklikult tuttavad ning selline kingitus rõõmustab mõlemat.

Philip Glassi sünnipäevaõhtul esineb 1977. aastast ameerika muusika lippu kõrgel hoidev American Composers Orchestra (ACO), Lamentate klaverisolistiks on Maki Namekawa. Kontserti dirigeerib üks ACO asutajaliikmetest, Dennis Russell Davies, kes on aastate jooksul juhatanud enamikke Philip Glassi esiettekandeid ning keda seob ka Arvo Pärdiga pikaajaline koostöö. Davies dirigeeris 1985. aastal Kölnis Te Deumi esiettekannet ning on salvestanud Pärdi teoseid ECM-i plaatidele “Tabula rasa” ja “Arbos”. Sel sügisel on Davies Lamentatet juhatanud ja Namekawa esitanud ka Linzi Landestheateris etenduvas Jochen Ulrichi balletis „Michelangelo“.

Lamentate sooloklaverile ja orkestrile valmis 2002. aastal Londoni Tate Modern galerii tellimusel, inspireerituna skulptor Anish Kapoori massiivsest ja mõistatuslikust tööst Marsyas, mis 140m pikana ja 35m kõrgena täitis kogu Tate Modern’i vana turbiinihalli. Pärt on öelnud: “Seistes Anish Kapoori teose ees, mis mind vapustas, tunnetasin omamoodi lõpetatust või täielikkust selle harmoonilises ja nii loomulikult voolavas vormis ning paradoksaalselt mõjuvas, tohutute mõõtmetega vastuolevas hõljuvas kerguses. Oma trompetilaadse vormi tõttu mõjub Marsyase skulptuur juba ise nagu muusika.”

Vaata ka ERR uudisteportaali lugu samal teemal.

Kontserdiga lõpeb Eesti oludes uudne Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötuba, mille raames heliloojad räägivad oma helikeele tehnikast ning arutlevad nüüdismuusika uute kompositsioonimeetodite rakendamisvõimaluste üle. Multimeediumitöötoa idee on kujunenud 2007. aastast, kui Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötubades hakati siduma nüüdismuusika teooriat ja praktikat vormides, mida ei võimalda puhas kontsert, loeng või seminar.

Aastatel 2007-2009 oli multimeediumitöötubade rõhuasetus erinevate kunstivaldkondade laiadel seostel, aastal 2010 tegeldi arvutipõhise heliloomingusüsteemi MAX/MSP/JITTER näitel akustilise ja elektroonilise muusika ning visuaalvaldkonna ühendamisega ning 2011. aastal uuriti futurismi vaimus ehitatud uusi muusikainstrumente. 2012. aasta multimeediumitöötoaga algab Pärnu Nüüdismuusika Päevade ajaloos periood, mille eesmärgiks on eesti heliloojate, interpreetide ja muusikateoreetikute nii teoreetiline kui ka praktiline kraadijärgne nüüdismuusikakoolitus.

Pärnu professionaalsete muusikute kontserdisari ABONEMENT 007 toimub Pärnu linna, Eesti Kultuurkapitali, Pärnu Ooperi ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumi koostöös. Sarja eesmärk on kanda ette pärnu heliloojate muusikat, anda pärnu interpreetidele võimalus teostada kunstiliselt eredaid kontserdikavu, kaasata pärnakatele lisaks kõrgel tasemel külalismuusikuid ning viia kontserdiprojekte Pärnust välja. Pärast iga kontserti toimub esinejate ja publiku vestlusring. Sarja kunstiline juht on Andrus Kallastu.

Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm Pärnumaa koolide õpilastele. Programmi raames on kontsertide külastamine tasuta. Oma koolis või huviringis programmi vedavatel õpetajatel, õpilastel või lapsevanematel palun võtta programmiga liitumiseks ühendust Pärnu Ooperi meiliaadressil ooper@parnu.ee

Abonementpääse 21 eurot, müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades ning Internetis aadressidel www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee, annab õiguse külastada sarja kõiki kevadhooaja 2012 kontserte. Üksikpääse 7 eurot müügil pool tundi enne kontserdi algust kohapeal.

Ester Mägi on Eesti muusika auväärseim, eredaim ja omanäoliseim daam. Tema sügavalt rahvusliku olemusega muusikat iseloomustab üldine kammerlikkus, mis on tasakaalukas ja delikaatne. Tema looming on selge vormiloogika, läbipaistva kõlapidi ja intiimse väljenduslaadiga. Ta on helilooja, kelle jaoks komponeerimine on seesmine vajadus, mitte vahend enda positsioneerimiseks.

Urmas Sisask (Foto: Ande Kaalep)

Kolmapäeval, 4. jaanuaril tuleb vokaalansambli Orthodox Singers kontserdil “Jõulud ja tähed” esiettekandele Urmas Sisaski kantaat “Fööniks“. Helilooja enda tekstile kirjutatud kantaadi “Fööniks” inspiratsiooniallikaks sai Sisaskile Egiptuses vaadeldud samanimeline tähtkuju. Tallinna Toomkirikus toimuval kontserdil kõlab ka Galina Grigorjeva, Valeri Kalistratovi ja John Taveneri muusika.

Tõnu Kõrvits (Foto: Kaupo Kikkas)

Tallinna Filharmoonia kontserdil “Talendid kodus. Risto Joost” tuleb esiettekandele Tõnu Kõrvitsa teos “Nokturnid” häälele ja keelpillidele. Teoses soleerib ja Tallinna Kammerorkestrit dirigeerib Risto Joost, teosel on kolm osa: “Kuni tuul kuulutab päeva…”, “Ava mulle…” ja “Tõuse, mu kullake…”. Kontserdisari tutvustab hetkel maailma juhtivates muusikakõrgkoolides õppivaid või mujal leiba teenivaid säravaid andeid, kes on oma muusikuteed alustanud Eestis. Käesoleva kontserdi kava koosneb Antonio Vivaldi muusikast, mida ilmestab Tõnu Kõrvitsalt tellitud teos. Kontsert toimub kolmapäeval, 20. detsembril kell 19 Mustpeade Majas.

Margo Kõlari “Tornikellade laulus” mähivad kümme kirikut – Püha Aleksander Nevski katedraal, Püha Nikolai Imetegija kirik, EAÕK Tallinna Issandamuutmise kirik, RKK Tallinna Peeter-Pauli kirik, Tallinna Piiskoplik Toomkirik, EEKBKL Tallinna Oleviste kirik, EELK Tallinna Püha Vaimu kirik, Ukraina Kreeka-Katoliku kirik Tallinnas, EELK Tallinna Toompea Kaarli kirik ja EELK Tallinna Jaani kirik – Tallinna vanalinna paarikümneks minutiks ainulaadsete helide ja kooskõlade maailma: aastaid mitmes kirikutornis vaikinud kellade helin jõuab moodsa tehnika abil ühendatuna taas hansalinna kodanike kõrvu.

Kümne kiriku ligi pooltsada kella helistab ühtekokku 30 muusikut, nende seas Tallinna orkestrite ja ansamblite löökpillimängijad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna muusikakoolide löökpilliõpilased ning kirikute kellamehed. Lugu on inspireeritud kirikukellade ajaloolisest pärandist ja kirikupühade aastasest tsüklist.

Audiovisuaalse teose viimistleb tervikuks videokunstnik Taavi Varmi 3D-videoprojektsioon, mis kasutab ainulaadse lõuendina Jaani kiriku arhitektuuri. Nii kohtuvad Vabaduse väljakul iidne ja moodne Tallinn, kauge ja kaasaegne kultuur.

Margo Kõlari „Tornikellade laul“ heliseb kõikjal vanalinnas. Kõige parema helielamuse saab lisaks Vabaduse väljakule Tornide väljakul, Patkuli vaateplatvormil ja Raekoja platsil ning Laial, Harju ja Vene tänavatel.

Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on kontserdi “Kõige pikem päev” ajal laval kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest. Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatusel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.

Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusika ja uue suunaga noortemuusika kultuuris. Peamised Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajad on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus. Ansambel Tehnoloogiline Päike esineb harva, koori ning orkestriga pole ansambel kunagi üles astunud.

Festivalile saadeti järgnevad teosed:
Helena Tulve – “silences/larmes” sopranile, oboele ja veiniklaasidele (2006)
Tatjana Kozlova – “Horisontaalid” flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, löökpillidele ja klaverile (2010)
Märt-Matis Lill – “When the Buffalo Went Away…” lugejale, flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile ja löökpillidele (2007)
René Eespere – “Ludus tactus” klaverile (2008)
Kristo Matson – “R.E.M” bassklarnetile, basselektrikitarrile ja löökpillidele (2010)
Ardo Ran Varres – “Berlin Hauptbahnhof” soolotšellole, fonogrammile ja live-elektroonikale (2008)

Tänavu, 2011. aasta ISCM-i festivalil Zagrebis kõlas Tõnu Kõrvitsa „Kaanon“ kõrgetele häältele (2010). Kontserdiprogrammi vahel sai korduvalt kuulda Ülo Kriguli heliinstallatsiooni ”…wachet auf… die Stimme… – Eine Choralfantasie György Ligeti in memoriam“ sajale äratuskellale (2007). Lisaks Eestist valitud teosele esindas ISCM-il Rootsit Gotlandil elava Mirjam Tally teos „Birds and Shadows“ viiulile ja keelpilliorkestrile (2008).

Arvo Pärt (Foto: Peeter Langovits)

Rooma paavst Benedictus XVI nimetas ülemaailmselt tuntud eesti helilooja Arvo Pärdi oma kultuurinõukogu liikmeks. Lisaks Pärdile nimetati nõukogu liikmeteks Saksa neurofüsioloog Wolf Joachim Singer, Hispaania arhitekt ja insener Santiago Calatrava, Itaalia astrofüüsik Piero Benvenuti, Ameerika loodusteadlane Bruno Coppi ja Ameerika-Belgia ajakirjanik Marguerite A. Peeters, vahendab Delfi Flandria kiriku internetiportaali Kerknet uudist.