Tõnu Kõrvits

Foto: Kaupo Kikkas

Helilooja ja pedagoog, EHL liige 1994. aastast
Sündinud 09.04.1969

tonukorvits@hot.ee

Tõnu Kõrvitsa poeetiline ja nägemuslik muusika viib kuulaja hüpnootilistele rännakutele looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikele. Kõrvitsa helikeeles täiendab väljendusrikast meloodikat peenekoeline harmoonia- ja tämbrivärvide spekter. Tema teoste pealkirjades peegelduvad sageli romantilised allegooriad või mütoloogilised kujutlused: “Irdunud sild”, “Sinule, öö sõnumitooja”, “Armastuse märk”, “Tänumeele jõgi”, “Eldorado”, “Sinine värav” jne. Viimasel kümnendil on Kõrvitsa loomingu oluliseks inspiratsiooniallikaks saanud eesti rahvalaul, aga mõnikord ka teiste põhjarahvaste laulutraditsioon ja orientaalne meloodika.

Tõnu Kõrvits lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi. Õpingute ajal osales ta noorte arranžeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsiooni-meistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud.

Kõrvitsa mitmekesine looming hõlmab kõiki traditsioonilisi muusikažanre alates orkestriteostest, instrumentaalansamblitest ja teostest soolopillidele ning lõpetades koorimuusika, soololaulude ja ooperitega. Ta alustas komponeerimist 1990. aastatel selliste neoromantiliste teostega nagu “Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära” (1993) kammerorkestrile, “Pikk hüvastijätt” (1993) kitarrile ja klaverile, “Vihmalinnu kodu” (1996) instrumentaalansamblile, “To My Spiritual Brother” (1996) altflöödile ja kitarrile jt. Üks tuntumaid selle ajajärgu teostest on Concerto semplice (1992) kitarrile ja kammerorkestrile. Aja jooksul muutus Kõrvitsa helikeel keerukamaks. Pöördeliseks sai selles muutumises Anna Ahmatova luulest inspireeritud “Irdunud sild” (1998) saksofonikvartetile ja kammerorkestrile.

2000. aastate esimesel poolel valmis Kõrvitsal värvirikkaid, voolava tekstuuriga orkestriteoseid, sealhulgas “Armastuse märk” (2002) ja Edgar Allan Poe luulest inspireeritud “Eldorado” (2002). “Ellujäänute lauludes” (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. Arhailisi meloodiastiile, peenekoelist harmooniat ja värvikat tämbrimängu ühendavad ka Kõrvitsa järgnevad teosed – Astride Ivaski luulest ja linnulaulust inspireeritud ning eesti rahvaviisil põhinev “… neis aedades” (2004) altsaksofonile ja keelpilliorkestrile, orientaalse värvinguga “Safra” (2005) klaverile ja keelpilliorkestrile ning “Tsirgutii” (2005) flöödile ja keelpilliorkestrile.

2000. aastatest alates on Kõrvits kirjutanud ka teoseid, mille aluseks on poeetilised kujutlused Eestimaa müütilisest võrdkujust Thulest või Thulemaast – “Thulemaa laulud” (2002) flöödile ja klaverile, “Thulemaa laulud II” (2004) trompetile ja klaverile, “Thule pildid” (2006) klaverile, “Thule eleegiad” (2007) keelpilliorkestrile, “Thule mustrid” (2007) keelpillikvartetile, “Thule koraalid” (2008) sopransaksofonile ja orelile, “Thule visandid” (2008) saksofonikvartetile ja orelile ja “Helios Helios” (2008) 2 tšellole ja sümfooniaorkestrile. Enamasti on nendes teostes tähtsal kohal eesti rahvaviis ja mütoloogilised alltekstid.

Kõrvitsa poeetiline väljenduslaad saavutas suure väljendusjõu tema kammerooperites “Mu luiged, mu mõtted” (2005, Maarja Kangro libreto Maria Heibergi järgi) ja “Tuleaed” (2006, Maarja Kangro libreto). Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid, sealhulgas Cyrillus Kreegi poolt kogutud eesti rahvaviisidel põhinev “Kreegi vihik” (2007) segakoorile ja keelpilliorkestrile ning eesti-rootsi rahvakoraalidel põhinev “Hümnid Läänerannikult” (2009) segakoorile ja saksofonikvartetile.

Tõnu Kõrvits on tuntud ka kui meisterlik populaarmuusika arranžeerija ja orkestreerija. 1998. aastal saavutas ta Eesti Muusikaauhinna parima arranžeerija kategoorias. Ta on kirjutanud ka rohkesti muusikat tõsielu, nuku- ja animafilmidele, sealhulgas Priit Tenderi filmile “Viola”, mis on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja Mati Laasi nukufilmile “Aja meistrid”, mis tunnistati oma kategoorias 2008. aasta parimaks filmiks.

Lisaks eesti festivalidele (NYYD, Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Festival jt) on Tõnu Kõrvitsa teoseid esitatud sellistel rahvusvahelistel festivalidel nagu ArtGenda (Kopenhaagen, Taani, 1996, “Vihmalinnu kodu”), Usedomi festival (Saksamaa, 1999), Lockenhausi Kammermuusikafestival (Austria, 1999, “Sinule, öö sõnumitooja”, festivali tellimus), Ülemaailmne Saksofonikongress (Montreal, Kanada, 2000, “Kohtumine”), Europamusicale (Saksamaa, 2004, “Järelkuma”), “Musica nos unit” (Gdansk, Poola, 2004, “Metsalill”, esiettekandes kõlas “Metsalinnud”), Mänttä Muusikafestival (Soome, 2005, “Safra”, festivali tellimus), Münsteri Rahvusvaheline Kitarrifestival (Saksamaa, 2006, “Laulud Kohtumiste sillal”, festivali tellimus), Maailma Muusikapäevad (Hong Kong/Macau, 2007, “Teispool päikesevälju”), Cellissimo (Adelaide, Austraalia, 2008, “Helios Helios”, festivali tellimus), Lux Musicae (Siunto, Soome, 2009, “Ääni joka katosi”, festivali tellimus), Les Boreales (Caen, Prantsusmaa, 2009, muusika Carl Dreyeri tummfilmile La Passion selon Jeanne d’Arc), Maailma Muusikapäevad (Zagreb, Horvaatia, 2011, “Kaanon”), “Aastaajad” (Moskva, Venemaa, 2011, “Safra”).

Kõrvitsa teoseid on esitanud kõik eesti tähtsamad interpreedid ja kollektiivid, seahulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Tallinn Sinfonietta, Nyyd Ensemble, saksofonikvartett SaxEst, dirigendid Neeme Järvi, Olari Elts, Anu Tali, Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Arvo Volmer, Paul Mägi, Vello Pähn, Lilyan Kaiv ja Erki Pehk, pianistid Mihkel Poll, Age Juurikas ja Marko Martin, organist Ulla Krigul, saksofonist Virgo Veldi, fagotimängija Martin Kuuskmann, flöödimängija Monika Mattiesen ja sopran Iris Oja. Hooajal 2003/2004 oli Kõrvits Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri resideeriv helilooja.

Kõrvitsa teoseid on mänginud ka paljud välisriikide solistid ja kollektiivid, sealhulgas BBC Sümfooniaorkester, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Britten Sinfonia, Macao Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Krasnojarski Sümfooniaorkester, Bilkenti Sümfooniaorkester, Adelaide’i Sümfooniaorkester, Tirooli Sümfooniaorkester , Moskva kammerorkester “Aastaajad”, Ohio Põhja Ülikooli sümfooniaorkester, Ferenz Liszti Kammerorkester, Malmö Muusikaakadeemia sümfooniaorkester, Vilniuse Püha Christopheri katedraali kammerorkester, Mikkeli Linnaorkester (Soome), segakoor Cantemus (Ungari), Rootsi Raadio Koor, Bellingham Chamber Chorale (USA), dirigendid Vladislav Bulahhov, James MacMillan, Neil Thomson, Donatas Katkus ja Esä Heikkila, kooridirigendid Timothy Fitzpatrick ja Lloyd Butler, Ensemble de Basse-Normandie, Euroopa Liidu Saksofoniorkester, Amstel Saxophone Quartet, Firebird Ensemble, kitarristid Reinbert Evers ja Klaus Jäckle, metsosopran Orna Arania, pianistid Takahiro Akiba ja Niklas Pokki, viiuldaja Manfred Gräsbeck, tšellist Anja Lechner ja mandoliinimängija Alison Stephens.

Olulisemad teosed ja loomingulised saavutused

Kõrvitsa “Concerto semplice” kitarrile ja kammerorkestrile esindas Eestit UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis. Orkestriteos “Armastuse märk” osales rostrumil 2003. aastal Viinis. “Ülluse aeg” kahele orkestrile ja löökpillidele kõlas Euroopa Ringhäälingute Liidu aastatuhande vahetuse programmis. 2010. aastal tõid Martin Kuuskmann ja Bellingham Chamber Chorale Timothy Fitzpatricku juhatusel Ameerika Ühendriikides, Bellinghamis ettekandele koori tellimusel valminud “Balti eleegiad” segakoorile ja fagotile. 2011. aastal kõlas orkestriteos “Tuulde lauldud” suurepärases ettekandes Londonis BBC Sümfooniaorkestri stuudiokontserdil Neeme Järvi juhatusel. Festivalil NYYD 2011 sai Britten Sinfonialt James MacMillani juhatusel suurepärase esiettekande festivali tellimusteos “Hümnid virmalistele”.

2001. aastal autasustati Kõrvits Heino Elleri nimelise muusikapreemiaga, 2002. aastal omistati talle Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase Preemia ning 2004. ja 2014. aastal Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

2003. aastal võitis Kõrvitsa orkestriteos “Eldorado” rahvusvahelisel Lepo Sumera nimelisel noorte heliloojate konkursil III preemia. 2006. aastal pälvis ta Kultuurkapitali stipendiumi “Ela ja sära”, 2007. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemia panuse eest Eesti orkestrimuusikasse, 2011. ja 2016. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2014. aastal “Eesti muusika päevad 2013” heliloojapreemia. Eesti Kooriühing valis Tõnu Kõrvitsa Aasta Kooriheliloojaks 2014, Eesti Rahvusringhääling valis Kõrvitsa Aasta Muusikuks 2015. Alates 2015. aastast on Tõnu Kõrvits USA Mississippi osariigi linna Clarksdale’i aukodanik oma muusika eest, mis on osutanud au Clarksdale’ile, Mississippi jõe delta piirkonnale ja bluusi jätkumisele. 2016. aastal pälvis Kõrvits Valgetähe III klassi ordeni. Kõrvitsa teos valiti esindama Eestit Maailma muusika päevadel 2017. aastal Vancouveris.

Täiendavat infot leiab:

Eesti Muusika Infokeskus