Oivi-Monika Topman

Muusikateadlane ja pedagoog, EHL liige 1969. aastast
Sündinud 26.01.1937

Muusikateadlane Monika Topman (ametlik nimi Oivi-Monika Topmann, sünd. 26. jaanuaril 1937 Tallinnas) on pärit muusikute dünastiast. Vanem vend Jaak oli
vioolamängija, isa Udu tšellist, vanaisa August Topman aga Peterburi Konservatooriumi diplomiga helilooja, Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajaliige ning oreli ja muusikateooria õppejõud (1925. aastast professor). Monika Topman õppis klaverit Tartu Muusikakoolis, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas aga muusikateaduse (1962) ja klaveri (1967) erialal. Mõlemad erialad said anaüüsisideme tema lõputöös “Eesti klaveripedagoogiline literatuur“. Monika Topman töötas klaveriõpetajana Pärnu Lastemuusikakoolis (1956-57) ning edasi, paralleelselt konservatoorimiga, Tallinna Lastemuusikakoolis (1957-60). Töö jätkus Tallinna Muusikakeskkoolis (1968-79) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1975-2002), viimases andis ta lisaks üldklaverile ja muusikaajalugu. Tema sulg on redigeerinud terve rea muusikaõpikuid ning ka -kirjandust, aastal 1961-64 oli ta Eesti Riiklikus Kirjastuses muusikakirjanduse toimetaja. Ta on avaldanud artikleid ja arvustusi, olnud erinevate näituste ja väljaannete koostaja, teinud ülevaateid ning analüüsinud Eesti heliloojate loomingut (Artur Kapp, Ants Sõber jt). Ta on mitme raamatu autor, peamiseks uurimisvaldkonnaks eesti muusikaalase kõrghariduse ajalugu, mis tõusis teemade keskmesse tänu vanaisa, August Topmanni panusele Tallinna Kõrgema Muusikakooli (Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia eelkäija) asutamisel 1919. aastal. Alati faktitäpne Monika aitas vanaisa mälestused ka raamatuks vormida (August Topman. Mälestused, 1972). Monika Topmani sulest on ilmud kõige ulatuslikum uurimus Eesti Muusikaakadeemia ajaloost: „Mõnda möödunust. Eesti Muusikaakadeemia 80” (1999). Tööd akadeemia ajaloo uurimisel on ta jätkanud tänini. Monika Topman on Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1969 ning Eesti Muusikateaduse Seltsi liige alates 1992. aastast.