Helilooja ja organist, EHL liige 2004. aastastSündinud 12.12.1966
Helilooja ja organist Toomas Trass on lõpetanud 1986. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria erialal Leo Semleki, René Eespere ja Helju Taugi juhendamisel ning 1992. aastal prof Lepo Sumera kompositsiooniklassi Tallinna Konservatooriumis, õppides paralleelselt orelit prof Hugo Lepnurme juures. 1998. aastal omandas Trass magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias prof Jaan Räätsa käe all. Ta on täiendanud end oreli alal Josef Sluysi juures Brüsselis (1990), José Luis González Urioli juures Hispaanias (1992–1993) ning Alkmaari festivalil Hollandis (juhendajad Ludger Lohmann ja Jacques van Oortmerssen, 1999).
Toomas Trass on kuulunud ansamblisse Grotest, mis tegeles erinevates stiilides improviseerimise, uute stiilide leiutamise ja tuntud teoste parodeerimisega. Alates 1993. aastast töötab Toomas Trass Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oreli ja muusikateooria õppejõuna (aastast 2006 dotsent) ning aastast 2002 õpetab muusikateoreetilisi aineid Tallinna Ülikoolis. Lisaks on ta olnud muusikateoreetiliste ainete õppejõud Tallinna Muusikakeskkoolis, õpetanud ka orelikunsti ajalugu, pidanud seminare varajasest hispaania orelimuusikast ning olnud aastatel 1995–2000 Tallinna Püha Vaimu koguduse peaorganist.
Toomas Trassi teoseid on esmaesitanud Mati Turi, Edmunds Altmanis, Kadri-Ann Sumera, Tarmo Johannes, ansambel Küberstuudio jt. Tema looming on kõlanud festivalidel NYYD, Eesti Muusika Päevad ja Eesti Heliloojate Festival (Eesti Noorte Heliloojate Festival), samuti festivalidel Kreekas, USA-s, Jaapanis jm.
Organistina on Trass esinenud nii solisti kui ka ansamblistina lisaks Eestile Belgias, Poolas, Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Ameerikas jm. Lisaks on Trass olnud mitme eesti helilooja uudisteose esmaettekandja (Alo Põldmäe, Mari Vihmand, Andrus Kallastu).
Olulisemad teosed ja loomingulised saavutused
Toomas Trassi teoste hulka kuulub suurvorme (sh orkestriteoseid ning teoseid koorile ja orkestrile), instrumentaalkammermuusikat ja soololaule, milles olulisel kohal on oreli kasutus. Samuti on ta loonud elektroakustilisi teoseid ning muusikat filmidele (sh väga omanäoline anima-ooperifilm “Sprott võtmas päikest” (1992)). Valdava osa Trassi loomingust moodustab vaimuliku sisuga muusika (“Passion of St. Luke”, “Immanuel”, “Ohio Mass”, “Tulejärv” jpt), suurepärase organistina on ta loonud suurel hulgal ka oreliimprovisatsioone.v
1999 Heino Elleri noore helilooja preemia
Täiendavat infot leiab