Eesti Muusika Päevad algavad seiklusliku Mammutkontserdiga

Eesti heliloojate värskeimat loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP) algab seiklusliku Mammutkontserdiga täna, esmaspäeval kell 18 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tänavune festival kestab 1.–7. aprillini, festivali teema on kõrvutused: omavahel kõrvutatakse Tartu ja Tallinna heliloomingut ja uue muusika ansambleid, vana ja uut eesti muusikat ning lõpuks ka sisemaiseid välisheliloojaid ja välismaiseid siseheliloojaid.

Nagu igal aastal, võib Eesti Muusika Päevade Mammutkontserdilt oodata mängulist ja spontaanset elementi. Sel aastal on Mammutkontserdi kavasse haaratud võimalikult suur osa aktiivsest heliloojaskonnast ning kontsert toimub tervelt mitmel korrusel. Kui tavaliselt lihvitakse helitöid pikka aega, suuremaid teoseid koguni kuid või aastaid, siis Mammutkontserdi kavast võib leida paljude heliloojate ühe päevaga kirjutatud klaveripalad. Eesti Muusika Päevade jooksul tuleb lausa viis korda ettekandele Tõnis Kaumanni uus klaveripala I greet thee, millel on hea võimalus lühikese aja jooksul klassikaks saada. Päris esimest korda, Mammutkontserdil toob Kaumanni klaveriloo publiku ette Klassikatähtede telekonkursil osalenud pianist Johan Randvere. Mammutkontserdi publik saab lisaks kontserdielamusele kogeda ka prooviõhustikku, palju muud jäägu aga kontserdikülalistele üllatuseks!

„Mammutkontsert on Eesti Muusika Päevade kavas juba tuttav traditsioon, omamoodi „festival festivalis“, mis naaseb alati värskete mõtete ja uute vaatenurkadega,“ tutvustab festivali produtsent Riin Eensalu. Esimene Mammutkontsert toimus juba 1996. aastal Mustpeade Majas, sel mahukal kontserdil tulid esiettekandele Tõnu Kõrvitsa, Esko Oja, Alo Põldmäe, Mart Siimeri, Urmas Sisaski, Timo Steineri, Toivo Tulevi ja Enn Vetemaa teosed. Mammutkontsertidel on läbi aegade ette kantud eesti kammermuusika tippteoseid, samas on kavades leidunud ka kurioosumeid, sh Eesti päritolu kunstniku Mark Kalev Kostabi klaveriteos või Poogenklaveri ansambli debüüt. „Eriti meeldejääv oli 2009. aasta Mammutkontsert, kus „rekonstrueeriti“ eesti muusikaloost leheküljed, mis oleksid võinud olla, aga pole kunagi olnud,“ meenutab Eensalu.

Rekordhulga uudisteoste ja heliloojatega Eesti Muusika Päevade järgmised kõrghetked on Tartu ja Tallinna muusikat ja ansambleid vastandav „Kõrvutus 1“, Eino Tambergist valminud dokumentaalfilmi esilinastus, audiovisuaalsete kompositsioonide kontsert, nostalgiline sümfooniakontsert „Hea Eesti asi“ solistide Mari ja Mihkel Polli ning Tõnu Kõrvitsa uudisteosega, oboemängija Riivo Kallasmaa kontsert, juba traditsiooniks muutunud Eesti uue muusika ülevaatekontsert Tallinn Music Weekil ning „Kõrvutus 3“, kus on kõrvu asetatud Eestis õppinud välismaa heliloojad Eestist võõrsile sattunud heliloojatega. Viimase kontserdi oodatuim hetk on Eugene Birmani teos „Nostra culpa“, mis põhineb Toomas Hendrik Ilvese ja Paul Krugmani Twitteri-sõnelusel. Kutselistele heliloojatele lisanduvad festivalil heliloomingu tudengid ja õpilased oma kontsertide ja uue loominguga. Eesti Muusika Päevadega ühineb ka Jakob Juhkami ansambli kontsert Klassikaraadio Areaal LIVE sarjas.

Eesti Muusika Päevad (EMP) toimus esimest korda 1979. aastal ja on juba üle 30 aasta olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Heliloojate Liidu korraldatav festival on üks suuremaid uue muusika tellijaid tänases Eestis. Juba kümmekond aastat on festivali uuenduslikud kunstilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Festivali kava on alati koostatud eesti heliloojate värskeimast loomingust ja muusika esitajad on olnud peamiselt heliloojatega tihedat koostööd tegevad muusikud ja ansamblid.

Eesti Muusika Päevade pääsmed on saadavad Piletilevis, paljud sündmused, sh ka Mammutkontsert, on aga täiesti tasuta.