Eesti Muusika Päevad püstitavad rekordeid

Eesti heliloojate värskeimat loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP) toimub tänavu 1.–7. aprillini. Festivali teema on kõrvutused: omavahel kõrvutatakse Tartu ja Tallinna heliloomingut ja uue muusika ansambleid, vana ja uut eesti muusikat ning lõpuks ka sisemaiseid välisheliloojaid ja välismaiseid siseheliloojaid.

Välispilk Eesti (muusika)elule on korraldajate meelest üks põnevamaid momente selleaastase festivali juures. Nimelt on viimasel kontserdil kõrvu meie välis- ja siseheliloojad ehk need, kes pärit Eestist, kuid sattunud võõrsile, ning need, kes on pärit teistest riikidest, siin heliloomingut õppinud ja Eesti kultuuriruumis omaks võetud. Üks Eestis kanda kinnitanud ja muusikaringkondadega olulisi loomingulisi suhteid arendanud heliloojaid on näiteks USA-st end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse täiendama tulnud Eugene Birman, kelle uudisteosest „Nostra culpa“ on palju juttu olnud Krugmani-Ilvese sõnasõja tõttu, millel see põhineb.

EMPi kavas on sel korral viimaste aastatega võrreldes rekordiline hulk heliloojaid ja uudisteoseid, kusjuures kutselistele heliloojatele lisanduvad heliloomingu tudengid ja õpilased oma kontsertidega. Festivali soojendusena toimub koostöös Kooriühinguga uue koorimuusika kontsert “Eesti Muusika Päevade KOORumine” juba 31. märtsil Mustpeade majas. Heliloojate Liidu korraldatav festival on üks suuremaid uue muusika tellijaid tänases Eestis.

Nagu igal aastal, võib Eesti Muusika Päevadelt oodata mängulist ja spontaanset elementi. Kui tavaliselt lihvitakse helitöid pikka aega, suuremaid teoseid koguni kuid või aastaid, siis Mammutkontserdi kavast võib leida paljude heliloojate ühe päevaga kirjutatud klaveripalad. Mammutkontserdi publik saab lisaks kontserdielamusele kogeda ka prooviõhustikku. EMPi jooksul tuleb tervelt viis korda ettekandele Tõnis Kaumanni läbiv klaveripala I greet thee, millel on hea võimalus lühikese aja jooksul klassikaks saada.

EMP pakub tänavu tõelisi kontraste, sest ühel festivalil on koos nii uudsed tehnilised eksperimendid kui ka heliloojad, keda võib juba julgelt nimetada eesti muusika klassikuteks. Nostalgiamaigulisel sümfooniakontserdil „Hea Eesti asi“ tuleb klassikute nagu Tubin, Rääts ja Rosenvald teoste kõrval esiettekandele uudisteos Tõnu Kõrvitsalt, kelle loomingut salvestati hiljuti maineka Saksa plaadikompanii ECM-i autoriplaadi jaoks. ERSO kontserdi solistid on virtuoosidest õde ja vend Mari ja Mihkel Poll. Eesti Muusika Päevadel esilinastub ka dokumentaalfilm „Epikuurlase õnnelik teekond. Eino Tambergi 6 maapealset episoodi“, armastatud helilooja Eino Tambergist on filmi valmis saanud Timo Steiner, Ülle Õun ja Ruth Alaküla. Tambergi muusikat võib kontsertettekandes kuulda oboemängija Riivo Kallasmaa esituses, kelle kontserdil on ühtlasi kavas mitmeid uudisteoseid.

Nagu möödunud aastalgi, on Eesti Muusika Päevade heliloojaid esitlev kontsert osa samal ajal toimuva Tallinn Music Weeki festivali programmist, seal kantakse ette Evelin Seppari, Páll Ragnar Pálssoni, Ülo Kriguli, Margo Kõlari, Maksim Štšura, Liis Viira ja Robert Jürjendali loomingut. Ent tänavu kuulub Tallinn Music Weeki kavasse ka üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalsete kompositsioonide kontsertidest. Tegemist on sündmusega, mis ühendab audiovisuaalse kompositsiooni õppesuuna tudengite loomingu abstraktse filmi maailmaklassikaga.

Eesti Muusika Päevad (EMP) toimus esimest korda 1979. aastal ja on juba üle 30 aasta olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Festivali korraldavad Eesti Heliloojate Liit ja heliloojad ise. Juba kümmekond aastat on festivali uuenduslikud kunstilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Festivali kava on alati koostatud eesti heliloojate värskeimast loomingust ja muusika esitajad on olnud peamiselt heliloojatega tihedat koostööd tegevad muusikud ja ansamblid.

Eesti Muusika Päevade pääsmed on saadavad Piletilevis, paljud sündmused on aga täiesti tasuta sissepääsuga.