Eesti Heliloojate liidul täitus 95. tegutsemisaasta

The Free Musketeers, WMD 2019. Foto: Rene Jakobson

Eesti professionaalseid heliloojaid ja muusikateadlasi ühendav loomeliit tähistab täna oma 95. tegutsemisaastat. Eesti Heliloojate liit on üks vanimaid Eesti loomeliite, mille eesmärgiks on professionaalsete heliloojate ja muusikateadlaste huvide eest seismine, eesti heliloomingu ja muusikateaduse vaba arengu soodustamine ja oma liikmete loominguliste huvide esindamine.

Heliloojate liidu praegune esimees Märt-Matis Lill on heliloojate rahvusvahelise nähtavusega rahul: “Noored muusikud on aktiivsed ja isikupärased ning vaatavad väga julgelt Eestist välja ning otsivad uusi kontakte. Välisfestivalidel võiks kõlada veel rohkem eesti muusikat, kuid viimaste aastate arengud on olnud head. Me oleme selle nimel ka Heliloojate liidus tööd teinud ning liitunud mitmete rahvusvaheliste võrgustikuga.”

Märt-Matis Lille sõnul võiks uus muusika olla orgaaniline osa kontsertprogrammidest, mitte üksnes midagi, mis kõlab vaid kaasaegse muusika festivalidel. “Võiks olla elementaarne, et uut muusikat võetaks rohkem kontsertprogrammide kavasse. Olukord on küll paremaks läinud, aga kindlasti oleks arenguruumi, et uue muusika osakaal oleks suurem – näiteks Rahvusooper Estonialt ootaks rohkem uue muusika esitamist. Tallinna Filharmoonia ja professionaalsete kooride repertuaaris on pilt päris hea.”

2019. aasta kevadel toimus Eestis siinse regiooni kõige suurem rahvusvaheline nüüdismuusika sündmus, millel on ka suurim rahvusvaheline auditoorium teiste omasuguste festivalide hulgas üle maailma. ISCM World Music Days geograafilise haarde ulatus on nüüdismuusika festivalide hulgas ainulaadne. Väga hea ülevaate eesti muusikast aga annab iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad, mis koondab eesti aktiivseid heliloojaid.

2021. aasta kevadel korraldab Eesti Heliloojate liit esimest korda koostöös Läti ja Leeduga festivali Balti Muusika Päevad (Baltic Music Days), mis ühendab kõigi kolme Balti riigi heliloomingut.

Praegu arendatakse koostööd Inglismaa ühe suurima kaasaegse muusika sündmusega, Huddersfieldi Kaasaegse Muusika Festivaliga, kus on esimest korda kohal Eesti delegatsioon. Festivali kunstiline juht Graham Mckenzie käis kevadel Eestis toimunud rahvusvahelisel ISCM World Music Days festivalil ning kutsus Tallinnas üles astunud koosseisu – Mingo Rajandi, Ekke Västrik, Ahto Abner, Jan Kaus – ka Huddersfieldi, kelle etteaste 18. novembril St Pauli kontserdisaalis võeti vastu eufoorilise aplausiga.

“Siinne festival on oluline värav eesti muusikutele ja heliloojatele, sest tegemist on 41. aastase traditsiooniga nüüdismuusika sündmusega, millest on saanud koht, kus esitletakse praegu väga mitmekesise lähenemisega kaasaegse muusika areenil toimuvat ja meil on väga hea meel, et saame lõpuks ometi sellest osa olla,” ütles festivali Eesti Muusika Päevad produtsent Mari-Liis Rebane. “Festival on seekord valinud välja siin eesti uue generatsiooni heliloojaid esindama Maria Kõrvitsa ja Elo Masingu, kellel on võimalus saada osa mitmekesisest festivalist ning hiljem tagasisidestatud mentor-programmist. Kindlasti soovime, et tegemist oleks pikaajalisema koostööga, mille tulemused viiksid eesti heliloojad edasi veelgi lähemale rahvusvahelistele areenidele.”

Eesti Heliloojate Liidu eelkäija, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. aastal. Peale Eesti liitumist NSV Liiduga püüti uute oludega kohanduda ja tegevust jätkata, muutudes Kutseliste Helikunstnike Ühinguks. 1940. lõpus toimus siiski Seltsi likvideerimine. Peale seda asutati aga Eesti NSV Heliloojate Liit, mis 1989. aastal nimetati ümber Eesti Heliloojate Liiduks.