Maris Männik-Kirme

Muusikateadlane ja pedagoog, EHL liige 1982. aastast
Sündinud 28.11.1945

maris.kirme@tlu.ee

Maris Männik-Kirme on kunstiteaduste kandidaat (PhD), sündinud Rägaveres, Lääne-Virumaal.
1986 kunstiteaduste kandidaat. Väitekiri “Soome muusika Eestis enne 1917. aastat: levik ja vastukajad” (vene keeles, juhendajad ajaloodoktor Ea Jansen ja kunstiteaduste kandidaat, prof. Leo Normet, kaitstud Vilniuse Riiklikus Konservatooriumis (tänane Leedu Muusikaakadeemia )). 1979-1982 ENSV TA Ajaloo Instituudi aspirantuur. 1968-1973 Tallinna Riiklik Konservatoorium, muusikateaduse eriala. Diplomitöö „Tuudur Vettik heliloojana, koorijuhina ja kirjamehena“ (juhendaja Johannes Jürisson). 1964-1968 G. Otsa nim. Tallinna
Muusikakool, muusikateooria eriala. 1953-1964 Tapa 1. Keskkool, 1957-1964 Tapa Laste Muusikakool (viiul). Lisaks Eesti Heliloojate Liidule (1982) kuulub Rahvusvahelisse Eduard Tubina Ühingusse (1997) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992).

Olulisim enesetäiendamine: Helsingi ülikooli stipendiaat (1991).

Teenistuskäik:

1973-2008 Tallinna Ülikool (dots. 1987, emeriitdotsent 2008). 1968-1973 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna teadur.

Olulisemad uurimisvaldkonnad ja publikatsioonid:

(Eesti) muusika ajalugu, muusikakriitika, Eesti ja Soome muusikasuhted.

Raamatud:
Maris Männik. 1990. Tuudur Vettik. Tallinn: Eesti Raamat;
Maris Männik-Kirme 2002. Karl Leichter: Eesti muusikateaduse suurmees. Tallinn: Sild (Eesti Ajalookirjanduse Edendamise Seltsi aastapreemia 2002 nominent);
Maris Kirme (koostaja, kommenteerija, eessõna autor) 1997. Karl Leihter. Keset muusikat. Tartu: Ilmamaa;
Maris Kirme (koostaja, kommenteerija, eessõna autor) 2005. Leonhard Neuman. “Kõrge vaim on meie vari” , Tartu: Ilmamaa;
Maris Kirme (koostaja, järelsõna autor) 2009. Johannes Jürisson. Metsateel. Tartu: Ilmamaa;
Maris Kirme (koostaja, toimetaja, kaasautor) 2014. Peatükke eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat. Tallinna Ülikooli Kirjastus (Riikliku Kultuuripreemia kandidaat 2014)

Artiklid: Maris Männik. 1990. Jean Sibelius and Estonia. Proceedings from the First International Jean Sibelius Conference Helsinki, August 1990. Edited by Eero Tarasti. Sibelius Academy Department of Composition and Music Theory; Maris Männik. 1990. Finnish Music in Estonia in the Early 20 th Century – Its Spread and Repercussions. Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 5, p. 743-761; Maris Männik. 1995. Eesti muusika vastukajadest Soomes 1920.-30. aastail. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised A3 Humaniora. Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel. Toimetanud Kaalu Kirme, Helgi Vihma, Maris Männik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, lk. 153-165; Maris Kirme. 1999. Finlandia by Sibelius – Symbol of National Spirit in Estonia. In: Music and Nationalism. The Finnish Kodaly Center Yearbook 1998-99. Edited by Matti Vainio and Jouko Laaksamo. University of Jyväskylä. Department of Musicology, p.11-18; Maris Männik-Kirme. 2003. Sibelius and Estonian choral music: Features in Common. Sibelius Forum II. Proceedings from the Third International Jean Sibelius Conference Helsinki December 7-10, 2000. Edited by Matti Huttunen, Kari Kilpeläinen and Veijo Murtomäki. Sibelius Academy Department of
Composition and Music Theory. Helsinki, p. 144 -154; Maris Männik-Kirme. 2006. Music Criticism as a History of Music Reception: About Estonian Music in Finland Before 1940. 38th Baltic Musicological Conference “Musical Work: Boundaries and Interpretations” 21-23 October, 2004, Vilnius. Selected papers. Vilnius, p. 167-176.