Rahvusraamatukogus on näitus “Eesti kirjandus kinolinal”

Reedel, 28. septembril kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitus “Eesti kirjandus kinolinal”, mis lahkab kirjanduse ja filmikunsti suhteid. Sajandi jooksul on Eestis valminud ligi 15 000 filmi, neist 240 mängufilmi. Näitus annab ülevaate, kui palju neist põhineb eesti kirjandusteostel ning kes on need kirjanikud, kelle teoseid kõige rohkem ekraanile jõudnud. Enamikku kirjandusteoste põhjal valminud filmidest saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikasaalis, kus on samuti võimalus kuulata plaatidelt filmimuusikat.

Näitusel „Eesti kirjandus kinolinal“ eksponeeritakse kirjandusteoste esmatrükkide kõrval näitlejate ja režissööride mälestus- ja elulooraamatuid, filmiplakateid, originaalstsenaariume, näitlejate proovialbumeid, noote filmimuusikaga, filmikostüüme Mare Raidma kogust jm teemasse puutuvat. Saab vaadata aastakümnete taguseid filmitreilereid, kroonikakaadreid filmivõtetelt ning näitlejate prooviesinemisi. Näituse lisamaterjalidena valmisid ekraniseeritud teoste nimekirja sisaldav voldik ja temaatilised järjehoidjad.

Esimeste eesti mängufilmide tegemisel pöörduti kohe kodumaise kirjasõna poole. Anton Hansen Tammsaare oli esimene, kelle teostele Estonia-Film kinolinal tulevikku nägi, mis aga kahjuks jäi rahanappusel saabumata. Tummfilmiajastul valmisid legendaarse hobusevarga lugu „Jüri Rumm” (1929) ning rahvuslik jant „Vigased pruudid” (1929). Nõukogude perioodi alguse filmid õigustasid okupatsiooni („Elu tsitadellis”) ning üritasid tõestada kolhoosikorra eeliseid („Valgus Koordis”). 1960ndate lõpus, kui rahvuslik filmikunst hakkas vormuma, valmisid „Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966), „Viimne reliikvia” (1969), „Kevade” (1969), „Ukuaru” (1973), „Kõrboja peremees” (1979). Järgnesid „Ideaalmaastik” (1980) ja „Tants aurukatla ümber” (1987). Valus ja teravalt sotsiaalkriitiline film „Naerata ometi” (1985) leidis tunnustust mitmel rahvusvahelisel festivalil. Uue aastatuhande algul valmisid ajalooline sõjadraama „Nimed marmortahvlil” (2002), noortele suunatud „Mina olin siin” (2004) ning mitme maineka rahvusvahelise auhinna laureaat „Sügisball” (2007).

Näitus valmis Rahvusraamatukogu ja Filmiarhiivi koostöös, on pühendatud eesti filmi sajandale sünnipäevale ning jääb avatuks 31. jaanuarini 2013.

K o o s t ö ö p a r t n e r i d
L o o m e l i i d u d
F a c e b o o k