Toivo Tulevi ja Liisa Hirschi uudisteosed RAMi kontsertidel

Eesti Rahvusmeeskoor toob Mikk Üleoja dirigeerimisel esiettekandele Liisa Hirschi ja Toivo Tulevi uudisteosed ning Liisa Hirschi seaded ja töötlused Carlo Gesualdo teostest. 22. novembril kell 19 Tallinna Metodisti kirikus ja 23. novembril kell 19 Tartu Jaani kirikus kõlavad esimest korda Toivo Tulevi “Aglow” (“Hõõgvel”, 2012) ning Liisa Hirschi “Restless” (“Rahutu”, 2012). Kavas on ka Toivo Tulevi varasem teos “O Oriens” (“Oo Koidusära”, 2005) kontratenorile, kahele meeskoorile ja kolmele instrumentaalansamblile, mille tekst on pärit Magnificati antifoonidest. Nüüdismuusikat tasakaalustab Carlo Gesualdo (u 1561-1613) looming, kelle muusikast on teinud meeskooriseaded ja töötlused Liisa Hirsch. Kõlavad “Plange quasi virgo” (“Nuta otsekui neitsi”), “Aestimatus sum” (“Olen arvatud nende hulka”) nin “O vos omnes” (“Teie kõik”).

RAMi peadirigent Mikk Üleoja on pannud sisekaemust armastava kuulaja jaoks kokku intrigeeriva kava, kus eri ajastutest pärit muusikateosed üksteist vastastikku kommenteerivad. Dirigent tajub Carlo Gesualdo ja Toivo Tulevi muusika sügavamates kihistustes ilmseid ja tugevaid paralleele, ehkki heliloojaid lahutab teineteisest neli sajandit. Tänast muusikatunnetust esindab kavas lisaks Tulevile Liisa Hirschi “Restless/Rahutu” esiettekanne, milles on kuulda Tulevi helikeelest tuttavaid intonatsioone. Teose aluseks on Hermann Hesse vahetult enne surma Gesualdo muusika kuulamise mõjul kirjutatud luuletus “Kord tuhande aasta eest”. Seega puudutavad Gesualdo ja Tulevi hingemaailmad teineteist ka selles Hirschi teoses. Lisaks on Hirsch seadnud meeskoorile kontserdil ettekandele tulevad kolm Gesualdo kannatusaja responsooriumi. Kontserdi kava ülesehitus, kus vana ja uus on vaheldumisi – nii helikeele kui tekstikasutamise mõttes – lisab Gesualdo kannatusaja responsooriumidele uusi tähenduskihte, metatasandeid, kõnetades tänast kuulajat hingekriipiva intensiivsuse ja aktuaalsusega.