Algas konkurss heliloojaid tunnustavale preemiale “LHV uue heliloomingu Au-tasu 2024”

Foto: Rene Jakobson

Alates tänasest, 14. veebruarist on võimalik esitada kandidaate “LHV uue heliloomingu Au-tasu 2024” preemiale. Kandideerivad heliteosed, mille esmaettekanne toimus aastal 2023. Autasuks on 6000 eurot, lisaks kaasneb klaasikunstnik Mare Saare poolt loodud trofee. Preemia antakse üle 28. aprillil Vanemuise suures saalis Balti ja Eesti Muusika Päevade festivalil “Omailm”.

Žürii koosseisu kuuluvad tänavu žürii esimees Märt-Matis Lill (Eesti Heliloojate Liit), Lodewijk van der Ree (dirigent), Talvi Hunt (pianist), Johanna Mängel (Klassikaraadio) ja eelmise aasta laureaat helilooja Ülo Krigul.

Kandidaate saavad esitada kollektiivid, organisatsioonid ja eraisikud sõltumata asukohariigist Eesti Muusika Päevade veebilehel kuni 14. märtsini. Hea ülevaate möödunud aasta uudisteostest saab Eesti Muusika Infokeskuse nimekirjast

Eelmisel aastal esitati preemiale kokku 54 helitööd 38-lt heliloojalt. Auhinna võitis Ülo Krigul teosega “Süntesaatorikontsert” süntesaatorile ja orkestrile ning žürii tunnustas eraldi ka Madli Marje Gildemanni teost “Transpiration” keelpilliorkestrile.

LHV ja Eesti Muusika Päevade (EMP) üheksa aastat tagasi alanud koostöö on tõestanud end olulise tunnustusena Eesti heliloojatele ja kogu nüüdismuusika valdkonnale. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud heliloojad nagu Liisa Hirsch, Toivo Tulev, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Märt-Matis Lill, Rasmus Puur, Jüri Reinvere ja Ülo Krigul.

Sel aastal toimuvad Balti ja Eesti Muusika Päevad 26. aprillist 5. maini kultuuripealinn Tartu 2024 programmi osana. Festivalil tulevad ettekandele Eesti, Läti ja Leedu heliloojate teosed, millest suurem osa on esmaesitused. Festivali kunstilised juhid on Märt-Matis Lill, Helena Tulve ja Timo Steiner. 

“LHV uue heliloomingu Au-tasu” korraldab Eesti Heliloojate Liit. Konkursi partnerid on Eesti Muusika Infokeskus, Klassikaraadio ja ERR. Preemiafondi toetab LHV.