Eile õhtul, 14. aprillil Eesti Heliloojate Liidus toimunud üldkogul valiti Heliloojate Liidu uueks esimeheks helilooja Märt-Matis Lill, kes on siiani täitnud EHLi aseesimehe kohustusi. 2001. aastal esimehe ametisse valitud ning korduvalt tagasi ametisse valitud helilooja Olav Ehala otsustas esimeheks mitte enam kandideerida. Ehala jätkab tööd EHLi juhatuse liikmena.
14. aprilli EHLi üldkogul toimusid ka Eesti Heliloojate Liidu uue juhatuse valimised. Juhatuse endisest koosseisust valiti juhatuse tööd jätkama Olav Ehala, Helena Tulve, Timo Steiner, Ülo Krigul ja Peeter Vähi. Uute liikmetena valiti juhatusse Evi Arujärv, Kristo Matson ja Tatjana Kozlova-Johannes. Endistest juhatuse liikmetest otsustasid mitte enam kandideerida Tõnu Kõrvits ja Margus Pärtlas.
Esimehe ametisse valitud Märt-Matis Lill toob välja, et aseesimehena on ta tegelenud palju erinevaid loomeliite ühendavate küsimustega. Muuhulgas on ta olnud Elamusaasta projekti üks algatajaid ja vedajaid. Märt-Matis-Lill kuulub Kultuurikoja juhatusse, MTÜ “Elamusaasta” juhatusse, on SA Kultuurileht nõukogu liige ja Tallinna Ülikooli kuratooriumi liige.
Eesti Heliloojate Liidu esimehena on Märt-Matis Lill väljendanud soovi tegeleda muuhulgas selle nimel, et tekiks uus eesti muusika arengukeskus, kus rõhuasetus on süvamuusika ja eesti heliloomingu edendamisel.
Samuti soovib ta elavdada suhtlust välismaiste kolleegide ja heliloojate liitudega, eesmärgiga tihendada omavahelist suhtlust, luua otsekontakte ja seekaudu suurendada huvi ja teadmisi eesti heliloomingu vastu. Ideaaliks oleks Lille sõnul olukord, kus erinevate eesti heliloojate loomingut tellitaks ja esitataks regulaarselt ka väljaspool Eestit.
Üheks prioriteediks oleks tema jaoks esimehena tegutsedes ka eesti muusika osakaalu suurendamine nii raadios kui kontserdikavades. Oluline on Lille sõnul ka pidev suhtlus kultuuri- ja haridusministeeriumiga selle nimel, et heliloojate huve ja arvamusi võetaks oluliste otsuste langetamisel kuulda ning teostataks eesti heliloomingu arenguks võimalikult soodsat kultuuri- ja hariduspoliitikat.
Üheks olulisemaks teemaks on Lille jaoks siiani olnud ka Eesti Heliloojate Liidu 90. juubeliaasta ürituste planeerimine. Lill on juubeliaastaga seotud initsiatiivrühma liige ja selle kunstilise kontseptsiooni üks väljatöötajaid.
Märt-Matis Lill õppis kompositsiooni Lepo Sumera juures Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas 1999. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof. Eino Tambergi ja prof. Lepo Sumera juhendusel. Aastatel 1998-2004 õppis ta heliloomigu erialal Sibeliuse Akadeemias Veli-Matti Puumala juures ning on end kompositsiooni alal täiendanud Louis Andriesseni, Michael Jarrelli, Luca Francesconi ja Magnus Lindbergi meistrikursustel. 2000. aasta suvel osales ta stipendiaadina IRCAM-i suvekursustel Helsingis ning 2003. ja 2004. aastal Centre Acanthes’i suvekursustel Avignonis ja Metzis. Alates 1997-2004 õppis Lill paralleelselt heliloomingu õpingutega japanoloogiat, sinoloogiat ja filosoofiat Helsingi Ülikoolis.
Märt-Matis Lill on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2000. aastast. Ta oli Pärnu Nüüdismuusika Päevade kunstiline juht aastatel 1999-2009 ning aastatel 2003-2011 Eesti Arnold Schönbergi Ühingu esimees.
Lille muusikateoseid on esitatud regulaarselt kontsertidel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Ta on teinud koostööd mitmete eri kunstivaldkondade esindajatega ning kirjutanud muusikat arvukatele filmidele, tantsuetendustele, näitustele ja kunstiprojektidele. Tema muusika on kõlanud muuhulgas Rein Marani filmis “Põdra kuningriik”, Priit Tenderi filmis “Köögi dimensioonid” ja Ulrike Kochi filmis “Regilaul – laulud õhust”. 2009. aastal esetendus Von Krahli teatris rahvusvahelise NYYD-festivali raames tema kammerooper “Indiate uurimine”.
2011. aastal valmis kultuuripealinna tellimusel Tallinna legendidele põhinev ilmalik müsteerium “Armastajad ja elupõletajad”. Lille viimase aja suurimaid projekte on olnud ulatuslik teos orkestrile, lindile ja saami joigujale pealkirjaga “Põhjanaela paine”, mis kanti ette 10. aprillil “Estonia” kontserdisaalis festivalil “Eesti Muusika Päevad”.