Eesti Muusika Päevad tulevad sel aastal teisiti

Mari Poll ja Momir Novakovic. Foto Kaupo Kikkas

Eesti suurim esiettekannete festival toob 16. – 24. aprillini publikuni 32 spetsiaalselt kirjutatud uudisteost erinevate põlvkondade väljapaistvatelt heliloojatelt. Tänavu toimub festival hübriidvormis – kontserdid toimuvad kontserdisaalides ning valik sündmusi kantakse üle ka voogedastuse kaudu. Festivali kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartus Märt-Matis Lill ning läbivaks teemaks on “Teisiti”.

EMP-i avakontserdi Tartus annavad oma põlvkonna ühed tunnustatumad interpreedid, kes on koos on tegutsetud juba 17 aastat Ulla Krigul orelil ja Virgo Veldi saksofonil.

Märt-Matis Lille ja Leho Rubise juhitud teid mööda kogetakse mitmete paikade helikeskkondi ja rütme. Helirännak lõpeb Tartu botaanikaaias, kus teemal “Teisiti” arutlevad Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse õppejõud Priit-Kalev Parts, arhitekt Helmi Marie Langsepp ja keskkonnakorralduse lektor Piret Vacht, modereerib Märt-Matis Lill.

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester esineb nii Tartus kui Tallinnas, mõlema kontserdi piletimüügitulu kogutakse “Ukraina heaks!”. Tartus astub üles ka alates 2003. aastast tegutsev Trio ’95 (Robert Traksmann, Marcel Johannes Kits, Rasmus Andreas Raide). Triole on värsked teosed loonud Liisa Hõbepappel, Ülo Krigul ja Rein Rannap.

Arvo Pärdi Keskuses on kaks EMPi kontserti. Eesti-Rootsi kollektiiv The Bright Future Ensemble toob kadunud traditsioonidest pärit instrumentidega kaasaegses dialoogis uuele elule varajase muusika seadeid ning Helena Tulve teose maailmaesiettekande. Ansambel esitleb ka Rootsi helilooja Britta Byströmi uudisteost, mille instrumentaarium on altplokkflööt, klavessiin, kannel ja süntesaator/theremin.

Eesti ühe hinnatuma pianisti Irina Zahharenkova esituses tuleb ettekandele terve rida uudisteoseid. Erkki-Sven Tüür on on üle pika aja kirjutanud klaverisonaadi ning klaverile on värskelt loonud ka Toivo Tulev. Irinat kuuleb mängimas ka klavessiini: Tõnu Kõrvitsa kuutõusu luulest inspireeritud muusika ning Krimmis sündinud ja praeguses Eestis väga omanäolise helilooja Galina Grigorjeva uudisteos. Esiettekandele tulevad samuti Michael Buki kaks teost – Etude C major ja Shyness.

ERSO kontsert on alati üks Eesti Muusika Päevade kõrghetki. Seekord juhatab orkestrit dirigent Kaspar Mänd. Mainekalt rahvusvaheliselt konkursilt värskelt võitjana naasnud Hans Christian Aaviku soleerimisel tuleb ettekandele Rasmus Puuri viiulikontsert, mille eest helilooja pälvis möödunud aastal LHV uue heliloomingu Au-tasu. Viimasel ajal nii oma sümfooniliste teoste kui ooperitega tähelepanu äratanud Jüri Reinvere oopus tuleb samuti Eesti esiettekandele ning varasemat muusikat esindab Helena Tulve. Uued teosed on kirjutanud Ameerikas tegutsev eesti juurtega komponist Jonas Tarm ja Tõnis Kaumann.

Festivalil jätkuvad kaks olulist heliloomingu konkurssi, mille preemiafondi on välja pannud LHV. “Noor helilooja 2022” finaalkontsert Heino Elleri Muusikakoolis pühapäeval, 17. aprillil.  “LHV uue heliloomingu Au-tasu 2022” preemia laureaat selgub ERSO kontserdil 22. aprillil. EMTA Sinfonietta esitab klassikalise repertuaari kõrval noorte heliloojate kompositsioone tasuta kontserdil 16. aprillil.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori kava on põnevalt rahvusvaheline, koori dirigeerib hollandi päritolu laulja ja dirigent Lodewijk van der Ree. Esiettekandele tuleb Saksamaal tegutseva helilooja Jüri Reinvere teos, samuti Soomes õppinud Andrus Kallastu ja juba aastaid Eestis resideeruv iraani komponist Arash Yazdani uudisteos. Üles astub serbia akordionist Momir Novakovic, kellelt kõlab Arne Nordheimi, Sofia Gubaidulina ja Erkki-Sven Tüüri muusika.

Viiuli-akordioni kooslus on midagi üpris ebatavalist. Mari Poll on rahvusvahelistel lavadel silma paistnud noor andekas viiuldaja, kes koos oma ansamblipartneri, tunnustatud akordionisti Momir Novakoviciga toovad kuulajate ette mitmeid kõlavärve sisaldava kava (Elo Masing, Rasmus Puur, Alisson Kruusmaa, Lazar Đorđevići, Mikołaj Majkusiak).

Tallinna Kammerorkestrit juhatab mitmekülgne muusik ja dirigent Andres Kaljuste. Lisaks uudisloomingule (Alisson Kruusmaa, Ülo Krigul, Madli Marje Gildemann, Marianna Liik) pakutakse ka eesti klassikat Ester Mägilt ja Jaan Räätsalt.

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel süüvib sel korral Eesti tehismuusika probleemidesse, pakkudes tõelisi üllatusi ja pärle. Hetkeolukorda kaduva CD kultuuri taustal analüüsib tänapäeva kuulaja vajadusi “Residentuu:r 2022”. Sündmuse käigus valmib Scott Milleri (USA) ja Taavi Kerikmäe koostöös kaugsalvestuses interaktiivne album.

Festivali programmis on sel aastal ka Theatrumi muusikateatrilavastus. 23. aprillil esietendub Maarja Kangro romaani „Klaaslaps“ ainetel valminud “söövitab.tuhk”, mille heliloojaks on Tatjana Kozlova-Johannes, libreto autor ja lavastaja Liis Kolle.

EMP toimub tänavu 43. korda. EMPil saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme. Festival tasakaalustab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsusega ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiiliülest. Seetõttu võib ka EMPi publiku hulgast leida üsna erineva maitse, kuid tundliku kõrva ja meelega kuulajaid.

Rohkem infot:
www.eestimuusikapaevad.ee/