Eesti Heliloojate Liit, Eften Capital, Hansa Grupi Noore Muusiku Fond ja Advokaadibüroo Sorainen asutasid 2022. aastal ühise fondi (EHA), mis laiendab võimalusi uue heliloomingu tellimiseks. Fondi kaudu panustavad ettevõtted aastas kuni 15 000 eurot, millele Eesti Heliloojate Liit leiab kaasfinantseeringu.
Ühisfondi eesmärk on tellida uusi teoseid nii Eesti kui rahvusvaheliste kollektiivide repertuaari – alates kammermuusikast kuni suurvormideni. Samuti soovitakse toetada noorema põlvkonna heliloojaid ja pakkuda võimalusi ulatuslikemate loominguliste projektide elluviimiseks. Tellimusi määrab Eesti Heliloojate Liidu juhatus.
Tegemist on teedrajava tähtsusega ettevõtmisega, mis aitab suurendada heliloomingu tellimusi ning tugevdada heliloojate loomistingimusi.
Toetajad
Projekt on ellu kutsutud koostöös Kultuuripartnerluse Sihtasutusega. Eften Capital on Balti riikides tegutsev ärikinnisvara fondivalitseja, Sorainen piirkonna juhtiv advokaadibüroo ning Hansa Grupi Noore Muusiku Fond toetab noori muusikuid. Eesti Heliloojate Liit ühendab Eesti professionaalseid heliloojaid ja muusikateadlasi.
2024—2025
19. novembril 2024. aastal tähistas Eesti Heliloojate Liit 100. juubelit, mille tähistamine leiab aset 2025. aasta Eesti Muusika Päevad juubelifestivali raames, mis kannab teemat “SADA / 100”.
Heliloomingu fondist kaasrahastatakse juubeliraamatu väljaandmist ning muusikateadlaste ja tekstide autorite uurimusi Eesti heliloojate liidu ajaloo uurimisel. Lisaks on raamatu väljaandmist toetanud Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. Tekstid on raamatusse kirjutanud Kristina Kõrver, Äli-Ann Klooren ja Kerri Kotta. Raamatu koostamise idee ja protsessiga alustati 2022. aastal ning uue raamatu esitlus toimub juubelifestivali raames. Raamatu kirjastaja on Eesti Muusikafond SA.
EHA fondist kaasfinantseeritakse järgnevate heliloojate teoseid, mis kõlavad 2025. aasta EMPil:
Liina Sumera õppis Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis klaverit ja flööti, hiljem ka pop-jazz laulu. Huvi kompositsiooni vastu tekkis tal juba varajases teismeeas, kus ta nii mõnigi kord pilli harjutamise asemel enda muusikat lõi. 2013. aastast on ta ka aktiivselt kirjutanud filmi- ja teatrimuusikat: “Supilinna salaselts” (2015, rež Margus Paju, NAFTA), “Maasikaõgijad” (2018, rež Mattias Mälk, Eesti Joonisfilm), “Sinel” (2018, rež Meelis Arulepp, Sean Mullen, A Film), “Apteeker Melchior” I, II, III (2021–2022, rež Elmo Nüganen, Taska Film) jpt.
Rasmus Puur on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia kompositsiooni erialal (juhendajad Tõnu Kõrvits, René Eespere), õppides lisaks dirigeerimist (Tõnu Kaljuste) ning heliloomingut vahetusüliõpilasena Helsingis Sibeliuse akadeemias (Juhani Nuorvala). Rasmus Puur oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” ideekavandi autor (koos Veiko Tubinaga) ja peadirigendi assistent ning juhatas 2019. aasta juubelilaulupeol segakoore. Peadirigendi assistent ja segakooride dirigent on ta ka saabuval 2025. aasta üldlaulupeol. 2015. aastast on Rasmus Puur Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri dirigent. 2021. aasta oktoobrist on ta Eesti Vabariigi presidendi kultuurinõunik. Rasmus Puur on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2017), Veljo Tormise stipendium (2020), Tõnu Kaljuste stipendium (2021), LHV heliloomingu Au-tasu (2021), Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia (2021).
Lola-Mariin Hermaküla lõpetas Tallinna 21. kooli humanitaarsuuna klassis keskkooli, seejärel õppis aasta Hollandis Utrechti ülikoolis sustainability science erialal. 2023. aastast õpib ta MUBAs Tatjana Kozlova-Johannese juures kompositsiooni ning ühtlasi omandab kõrgharidust Tallinna ülikoolis kultuuriteaduse erialal. Hermaküla on kirjutanud mitmeid arvustusi ajakirjale Muusika, sidudes seekaudu oma huvisid ja mõlemat omandamisel olevat haridust. Aastal 2024 pälvis Hermaküla flöödile, klaverile ja löökpillidele kirjutatud teos “Uus ruum” I koha “Noore helilooja” konkursil.
2023—2024
2022. aastal heliloomingu fondi luues, otsustati et esimene tellimus heliloomingu fondist läheb Ukraina heliloojale, et sümboliseerida Eesti ja Ukraina vahelist sõprust ning toetada Ukraina kolleege, sest 2022. aastal oli Venemaa alustanud pealetungi Ukrainas.
Tellimus sai kinnitatud 2023. aastal ning 5. mail 2024 toimus Tartu Ülikooli muuseumis Trio Tempus Balticuse kontsert, kus kanti ette Ukraina helilooja Karmella Tsepkolenko teos „Where the sky disappears“, mis valmis Soraineni, Eften Capitali, Hansa Grupi Noore Muusiku Fondi ja Eesti Heliloojate Liidu ühisfondi toel.
Karmella Tsepkolenko on tunnustatud Ukraina helilooja ja muusikaelu juhtfiguur, kelle loomingusse kuulub üle 100 teose, sealhulgas sümfooniad, kammerooperid ning vokaal- ja kammermuusika. Tema panust on tunnustatud mitmete riiklike autasudega, sh Tarass Ševtšenko preemiaga.
Kontserdil kõlasid ka Erkki-Sven Tüüri, Bronius Kutavičiuse, Platon Buravicky, Pēteris Plakidise ja Pärt Uusbergi teosed ning esiettekandele tulid René Eespere „Consensus“ ja Kristjan Kõrveri „Trivertimento“. Kontsert oli osa Balti ja Eesti Muusika Päevadest, mis toimusid esmakordselt tervikuna Euroopa kultuuripealinnas Tartus ning mille teemaks oli „Omailm“. Kontserdigalerii