Heliloojate Liit tegi kultuuriministrile ettepaneku kaaluda riiklikku heliloomingu tellimust ja heliloojapalka

Eesti Heliloojate Liit on mures heliloojate elukutse jätkusuutlikkuse pärast ning soovib, et riik kaaluks nii heliloojapalka kui ka heliloomingu tellimist riigieelarvelistelt muusikaasutustelt.

Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill kirjutas kultuurminister Tõnis Lukasele, et liidu liikmed on enamuselt seotud projektipõhiste sündmustega, mistõttu mõjutab eriolukorrast tingitud paljude ürituste ärajäämine otseselt nii koostööpartnereid kui ka heliloojaid endid.

“Karta on, et eriolukorra mõju heliloomingu tellimustele saab olema pikaajaline – paljud praegu ärajäänud sündmused korraldatakse hiljem tagantjärgi, paljud kollektiivid ja muusikud on keerulises majanduslikus seisus ning seisavad silmitsi tõsiste korralduslike probleemidega. Seetõttu jääb tükiks ajaks oluliselt vähem ruumi uutele algatustele ja uudisteoste tellimustele.”

Märt-Matis Lill märgib, et heliloojate pikaaegne mure on seotud eriti vooruga “Helilooming ja muusikaalased väljaanded”, mis on jüba üle kümne aasta püsinud samas mahus.

“Samas on see voor eesti heliloojate jaoks üks olulisemaid allikaid, mis suuresti garanteerib meie kõrgprofessionaalse rahvusliku muusikaloome püsimise. Praegusel kujul aga on selle vahendid nii napiks jäänud, et heliloojate elukutse jätkusuutlikkus on juba hakanud muutuma küsitavaks.”

“Tükiks ajaks jääb oluliselt vähem ruumi uutele algatustele ja uudisteoste tellimustele.”
Eeltoodust tulenevalt tegi Eesti Heliloojate Liidu juhatus kolm konkreetset ettepanekut. Esiteks, suurendada vooru “Helilooming ja muusikaalased väljaanded” mahtu. Teiseks, kaaluda heliloojate jaoks uusi algatusi ja lisavõimalusi nagu heliloojapalk. Kolmandaks, luua spetsiaalne eelarverida heliloomingu tellimiseks riigieelarvelistele muusikaasutustele.

Alates 2015. aastast maksab riik palka kahe loomeliidu inimestele – viiel kirjanike liidu liikmetel on võimalik saada kirjanikupalka ja kunstnike liidu liikmetel kunstnikupalka.

Kultuuriministeerium on varasemast teatanud, et kaardistab kultuuriasutusi ja -korraldajaid seoses koroonaviirusega tabanud majandusliku kahju suurust. Ministeerium on lubanud analüüsida kultuurivaldkonda kõige laiemalt, hõlmates saamata jäänud tulu hinnangutesse nii riigiga seotud kui ka eraõiguslikke kultuurikorraldajaid. Kultuuriministeeriumiga seotud riigiasutuse ja sihtasutuste omatulu, mis jääb kriisi tõttu kuni 1. maini saamata, on umbes 5,4 miljonit eurot.

Allikas: ERR