1. veebruaril ilmub helilooja Jüri Reinvere CD+DVD kogumik “Requiem”. Berliinis elava eesti helilooja Jüri Reinvere Requiem on kirjutatud sooloflöödile, neljale meeshäälele ja loetud tekstile. Poeetilise teksti, mille Reinvere on kirjutanud inglise keeles, keskseks teemaks on inimene ja aeg, inimese lakkamatu ja armutu kohtumine kaotustega ning väljumine kaotuste labürindist.
Haprakoelise heliteose juurde kuulub autonoomse osana ajalookaadritest koostatud film (DVD), mille autor on austraalia filmirežissöör Catherine Jarvis. Film on loodud Eesti Filmiarhiivist leitud materjalidest, mis on jäädvustatud aastatel 1911-1944. Filmi viimased kaadrid kujutavad elu Eestimaal vaid mõned kuud enne seda kui eestlaste maailm lõplikult kokku varises ja lootus oma riigile pikkadeks aastateks kadus. Filmiosa tõstab jõuliselt leina teema üksikisikult ühiskonnale, kellel samuti lasub kohustus oma kaotustest välja tulla.
Reinvere Requiem on modernne ja omanäoline teos, mis toetub reekviemi traditsioonidele. Teos on intensiivse ja filosoofilise tekstiga ning eriliselt intiimse helikeelega milles puuduvad suured helimassiivid ning dramaatilised stseenid. Reinvere valib leina ja hävingu väljendamiseks vastandlikud mõisted nagu elu ja surm, must ja valge, mälestuse külmumine ja vabanemise sula.
Mälestuspildi Eestimaast lõi Reinvere koos rahvusvahelise tiimiga, kellest enamikul sidemed Eestiga puudusid. Requiemi esiettekanne toimus märtsis 2009 Helsingis.
”Requiemi” ja plaadil lisaks kõlava matusemoteti esitavad: Helen Bledsoe (flööt,USA/Saksamaa), Catherine Jarvis (teksti lugeja ja režissör, Austraalia), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning selle lauljad Aarne Talvik, Toomas Tohert, Rainer Vilu ja Mikk Üleoja (dirigent). Mõlema teose tekstid on kirjutanud Reinvere. DVD eestikeelsed subtiitrid on Doris Kareva tõlge. Bukleti jaoks on Reinvere reekviemi põhjal kirjutanud essee ”Leinamise kunst” kirjanik Sofi Oksanen (Soome) ja analüüsi Gerhard Lock (Saksamaa/Eesti). Kogumiku graafiline kujundus on Marjaana Virtalt.
Reekviemi ning matusemoteti vahele on helilooja loonud argipäevase, elu ja surma reaalsuste hääli ühendava helimaastiku Eestimaast novembris 2009, mida on lindistatud Prangli saarel, Hageri vanadekodus, Tallinna sünnitushaiglas ja mujal.