19. jaanuaril lahkus helilooja ja muusikategelane Udo Kasemets. Udo Kasemets sündis 16. novembril 1919. aastal Tallinnas, õppis Tallinna konservatooriumis aastail 1940–1944 Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juhendamisel dirigeerimist. 1944. aastal lahkus ta Saksamaale ning jätkas õpinguid Stuttgardi muusikakõrgkoolis professor Philipp Mohleri kompositsiooniklassis ja H. Höpfeli klaveriklasssi, töötades samal ajal Geislingeni Eesti gümnaasiumi muusikaõpetajana.
Lõpetanud 1950. aastal õpingud Stuttgardis, täiendas Kasemets end samal aastal Darmstadtis Kranichsteini Uue Muusika Instituudi suvekursustel. Saksamaal olid Kasemetsa põhilisteks õpetajateks Ernst Krenek (kompositsioon) ja Hermann Scherchen (dirigeerimine).
1951. aastal siirdus Udo Kasemets elama Kanadasse ja sai 1957. aastal Kanada kodakondsuse. 1951–1957 õpetas ta klaverit, muusikateooriat, kompositsiooni ja dirigeerimist Hamiltoni konservatooriumis ning juhatas 1952–1957 Halmiltoni konservatooriumi koori ja Hamiltoni Collegium Musicum’i. Aastail 1959–1963 tegutses Kasemets Toronto Daily Star’i muusikakriitikuna ning tegi 1963–1967 pedagoogitööd Paul Brodie Muusika ja Moderntantsu koolis.
1957. aastal asutas Udo Kasemets Toronto Bachi Ühingu (oli selle direktor 1957–1958), 1958. aastal organisatsiooni Musica Viva, mis keskendus uue heliloomingu ja harva esitatava vanamuusika ettekandmisele (direktor 1958–1959).
1962–1963 korraldas Kasemets Brodie kooli egiidi all avangardmuusikale pühendatud kontserdisarja “Men, Minds and Music” (esimese sellelaadse Torontos) ning seisis aastail 1965–1967 Isaacs Gallery Mixed Media Ensemble’i eesotsas (ansamblisse kuulusid muusikud, visuaalkunstnikud, filmitegijad, luuletajad jt). 1968. aastal korraldas ta palju poleemikat tekitanud festivali SightSoundSystems, mis tähistas New Yorgis asuva, kunstnike ja tööstusinseneride koostööd edendava organisatsiooni Experiments in Art and Technology Toronto-haru sündi.
Aastast 1970 kuni pensionile minekuni 1987. aastal pidas Kasemets loenguid Ontario Kunstikolledži eksperimentaalkunsti osakonnas.
Kasemets on loonud ka traditsioonidele toetuvat muusikat (1950. aastatel), ent olnud esmajoones “maadeavastaja”, kelle (kõla)eksperimendid on üheks osaks rahvusvahelisest avangardmuusikast. 1960. aastate alguses sai Kasemetsast John Cage’i jälgedes Kanada eksperimentaalmuusika juhtkuju. (Kaja Irjase teksti põhjal)
2006. aastal valiti Udo Kasemets Eesti Heliloojate Liidu auliikmeks.