2.-8. augustil toimus Viljandis juba 12. aastat heliloomingu suvekool Loomelabor, kus kirjutati ja kanti ette 16 uudisteost.
Suvekoolis saavad kokku heliloomingust huvitatud noored, professionaalsed heliloojad ja interpreedid. Loomingu juhendajateks olid nädala jooksul heliloojad Tauno Aints, Liis Jürgens ja Margo Kõlar, interpreedid Mikk Langeproon akordionil ja Nikita Matsuk metsasarvel ning režissöör ja stsenarist Rasmus Merivoo, kellega
tutvuti helilooja ja režissööri vahelise tööprotsessiga.
Helilooja ja juhendaja Tauno Aints toob esile, et seekord oli suvekooli kokku kutsutud erakordne koosseis, kus kohtusid filmikunst ja klassikaline muusika. Igal osalejal valmis nädala jooksul heliteos.
Lõppkontserdil 8. augustil kanti ette Rasmus Merivoo koomiksist inspireeritud 16 uudisteost. Režissööri kaasamine andis noortele heliloojatele lisaks koostööoskustele instrumentalistidega ja
instrumentide tundmaõppimisele aimu, kuidas sünnib filmimuusika. “Tuli välja, et Loomelabor oligi nagu nimi vihjab laboratoorium, kus sai katsetada midagi täiesti uut – jutustada sama lugu kuueteistkümne erineva heliloojaga. Olen sellest kõigest väga inspireeritud ja õnnelik, et sain selles eksperimendis osaleda,” ütleb esmakordseltLoomelaboris osalenud režissöör Rasmus Merivoo.
Heliloomingu juhendaja Margo Kõlar lisab: “Tänavusele loomelaborile andis vunki pöörase fantaasiaga filmimehe Rasmus Merivoo inspireeriv osalemine. Noored heliloojad said nihutada oma helimaailmade piire
veel koostöös pilliprofessionaalide Mikk Langeprooni ja Nikita Matsukiga, kes avasid akordioni ja metsasarve siseelu rikkalikke nüansse. Püüti kujutada erinevaid meeleolusid ja vastanduvaid karaktereid. Usun, et kõik laborilased said edasiseks julgustust, inspiratsiooni, tehnilist valmisolekut ja koostöökogemust”.
Juhendaja ja helilooja Liis Jürgensi sõnul on heliloojate, interpreetide ja režissööri professionaalne tugi kogu nädala jooksul väga vajalik, et ajaliselt ning loominguliselt intensiivses keskkonnas saada oma helitöö valmis ning interpreetidel oleks ka aega valmistuda esmaettekanneteks.
Interpreedid Nikita Matsuk ja Mikk Langeproon võtsid oma kogemuse kokku järgnevalt: “Loomelaboris on eriti põnev näha, kuidas helilooja idee hakkab interpreedi käes päriselt elama. Akordion ja metsasarv on
üllatavalt sarnase kõlalise loomuga pillid ning see loob võimaluse, et sündinud teos ei jää ainult paberile, vaid saab ka pärast laagrit edasi elada. Loomelabori suur eelis tavapärase uudisloomingu protsessi
ees on see, et teoseid saab juba nädala jooksul elavas ettekandes korduvalt kuulata ja koos heliloojaga jooksvalt viimistleda. 16 uue teose sünd ühe laagri jooksul on väga suur väärtus – igaüks neist avab
meie pillidele uusi võimalusi.“
Loomelabori teeb eriliseks see, et igal aastal kirjutatakse uuele koosseisule ja kõik juhendajad on kogu suvekooli vältel kohal, viivad läbi töötube ja pakuvad konsultatsioone.
Õppetöö toimus Viljandi muusikakoolis, kus suvekooli korraldaja Marge Rauni sõnul on suurepärased tingimused heliloominguks ja pillimänguks. Muusikakooli juht Kristi Oolo on suurepärane võõrustaja. Noorte kasutada olid nii tööruumid kui ka orkestrimaja. Loomelabori korraldamise mõttes oli väga sümboolne, et ettekannete proovid ja kontsert toimusid Tonio Tamra nimelises saalis. Tonio Tamra oli üks suvekooli algatajatest ja oli kuni oma lahkumiseni aktiivne korraldustiimi liige.
Suvekoolis osales sel aastal 16 noort, kelle seas oli nii heliloomingut õppivaid kui ka heliloomingu huvilisi õpilasi ja tudengeid üle Eesti. Heliloomingu suvekooli korraldab Eesti Heliloojate liidu juures asuv Eesti Muusikafond, mille üks suundi on noorte heliloojate järelkasvu hoidmine. Teine noortele suunatud projekt on iga-aastane konkurss “LHV Noor Helilooja”.
Suvekooli läbiviimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Autorite Ühing, Muusikakoolide Liit, Haridus- ja Teadusministeerium.