Maailma nüüdismuusika päevadel kõlavad seekord kolme Eesti helilooja teosed

Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) korraldatava festivali Maailma nüüdismuusika päevad (World New Music Days) kavva valiti tänavu konkursi raames kahe Eesti helilooja teosed ning ettekandele tuleb ka üks uudisteose tellimus. 

Nimelt kõlab lisaks kahele konkursi raames väljavalitud teosele ka festivali programmis ka uudisteose tellimus heliloojalt Madli Marje Gildemann Sink, kes pälvis ISCM Young Composer Awardi aastal 2023. Uudisteose tellimust toetab Ernst von Siemensi Music Foundation.

Igal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. 2026. aastal peetakse ISCMi Maailma nüüdismuusika päevad Rumeenias. Festivali toimumiskuupäevad on 23.-31. mai 2026.  Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige 2005. aastast ning aastal 2019 valiti ISCM-i suursündmuse korraldajamaaks. 2014. aastal Wroclawis toimunud ISCM-i üldkogul valiti esimese eestlasena organisatsiooni auliikmeks ka Arvo Pärt.

2026. aasta programmi valis Rumeenia festivali kunstiline komisjon Helena Tulve orkestriteose “Wand’ring Bark” (Laev ulguveel) (2024), mis on inspireeritud Shakespeare’i 116. sonetist ning Evelin Seppari teose „Iris“ (2024) segakoorile. Tulve teose esiettekanne toimus Pärnu muusikafestivali raames ning on pühendatud selle esmaettekande esitajatele – Eesti Festivaliorkestrile ja Paavo Järvile. Seppari teos „Iris“ põhineb Jaan Kaplinski 1967. aasta luuletusel, ning on loodud Saksamaal toimunud festivalile „Zeitinsel Arvo Pärt“. Eesti esiettekanne toimus festivalil Balti & Eesti Muusika Päevad Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses. Tulve on varem ISCMi festivalil oma loominguga Eestis esindanud ka varasemalt.

Evelin Seppari loomingus on olulisel kohal tekst ja poeetilisus, ta kirjutab nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Ta on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias René Eespere, Helena Tulve ja Toivo Tulevi juures ning täiendanud end Göteborgi muusika- ja teatriakadeemias. Tema teosed on kõlanud nii Euroopas, USAs, Hiinas kui ka Austraalias ning neid on esitanud ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SWR Vokalensemble, Madalmaade kammerkoor, Norra solistide koor, Läti Raadio koor jpt.

Helena Tulve muusika keskmes on muutumine ning sellega seotud protsessid. Tulve muusikat on viimastel aastatel esitanud ansamblid Vox Clamantis, Bang on a Can, TM+, U:, Trio Feedback, Robert Fleitz, Theatre of Voices, Eesti Festivaliorkester, Helsingi Kammerkoor jt. Helena Tulve on Eesti muusika- ja teatriakadeemia heliloomingu professor ja Eesti Muusika Päevade kunstiline juht.

Madli Marje Gildemann Sinki muusika on inspireeritud ja mõjutatud tema huvist bioloogiliste protsesside ja looduslike nähtuste vastu. Hiljutiste tellimuste hulgas on ta kirjutanud teoseid järgmistele kooslustele: Klangforum Wien, Mondriani ansambel, Adelphi keelpillikvartett, Estonian Percussion Group, Pärnu Linnaorkester, ERSO, Tallinna Kammerorkester, ansambel U: jt.

ISCM on kaasaegse muusika valdkonna ulatuslikem rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivale ja uue muusika keskusi. Maailma nüüdismuusika päevad on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid. Heliloojate jaoks tähendab see aasta nüüdismuusikasündmust. 

Tavakohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Möödunud aasta Maailma nüüdismuusika Päevad 2025 kavas, mis toimus Portos, Portugalis, esindas Eestit Tatjana Kozlova-Johannes teosega “Ainult õhk”.