Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) korraldatava festivali Maailma muusika päevad (World New Music Days) kavasse valis tänavu rahvusvahelistest ekspertidest koosnev komisjon Lõuna-Aafrika Vabariiki Eesti heliloojate Madli Marje Gildemanni ja Tõnu Kõrvitsa teosed.
ISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivalid või uue muusika keskuseid. Maailma muusika päevad on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid. Heliloojate jaoks on tegemist ühe aasta olulisema nüüdimuusikasündmusega.
Autor on selles kompositsioonis saanud inspiratsiooni füüsikalisest protsessist bioloogilistes süsteemides – täpsemini osmoosis, mida ta on kasutanud kompositsiooni vormi loomisel, aga ka helitekstuuride loomisel. “Olen uurinud protsessi, kuidas vesi siseneb läbi juurestiku puusse, liigub läbi kõrretaoliste ksüleemide puu ladvani ja hajutub laiali. Teos põhineb suuresti minul oma salvestusi Zürichi Glattparki pinnasest ja ka helilistel uurimustel Hönggerbergi metsas. Samaaegselt saab kuulda, mis võib juhtuda selle kujuteldava puu sees, kuidas vesi ja pingemuutustes tingitud õhumullid liiguvad juurtest kuni puu oksten, aga ka muud pidevalt esinevad helid pinnases.” “Osmosis” on kirjutatud šveitsi ansamblile Mondrian Ensemble.
Lisaks liikmesriikide ettepanekutele saavad festivalile teoseid esitada ka heliloojad ise. Läbi üksikkandidaatide valiti festivali programmi ka Tõnu Kõrvitsa teos “Hope” häälele, viiulile, tšellole ja klaverile, mille esiettekanne toimus 2020. „Hope“ ehk „Lootus“ on paatosesse kaldumata väljendatud siiralt igatsust maailma normaliseerumise, turvalisuse ja vabaduse järele ning kinnitatud, et lootust ei saa keegi ära võtta.
Madli Marje Gildemann (Madli Marje Sink, s 1994) õppis kompositsiooni Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Tatjana Kozlova-Johannese ja Andrus Kallastu juhendamisel aastatel 2016–2018 ning jätkas magistriõpinguid Zürichi kunstide akadeemias filmi-ja teatrimuusika osakonnas. Ta on kirjutanud muusikat nii soolo-, kammer- kui ka orkestrikoosseisule, muu hulgas ka teatrile, animatsioonile, tantsule ja loonud heliinstallatsioone, ammutades peamiselt inspiratsiooni ökoakustikast, ning erinevatest bioloogilistest protsessidest, proovides leida uusi mooduseid kuidas väljendada neid nähtusi muusikaliste vahenditega.
Tõnu Kõrvits (s 1969) lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ning täiendas end magistriõppes Jaan Räätsa juures. Õpingute ajal osales ta noorte arranžeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsiooni-meistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Tõnu Kõrvits on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Kõrvitsa mitmekesine looming hõlmab kõiki traditsioonilisi muusikažanre alates orkestriteostest, instrumentaalansamblitest ja teostest soolopillidele ning lõpetades koorimuusika, soololaulude ja ooperitega.
Väljakujunenud tava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Iga liikmesriik esitab rahvusvahelisele komisjonile kuni 6 teose ettepanekut erinevatesse muusikalistesse kategooriatesse. Eesti esitas lisaks Madli Marje Gildemanni teosele ISCM 2023. a. Maailma muusika päevade kunstilisele komisjonile teosed heliloojatelt Marianna Liik, Age Veeroos, Ülo Krigul, Helena Tulve ning Xenia Zemskaja.
Igal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi Maailma uue muusika päevad 24. novembrist – 3. detsembrini 2023 Lõuna-Aafrika Vabariigis Sowetos, Johannesburgis ja Kaplinnas.
Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 valiti ISCMi suursündmuse korraldajamaaks. 2014. aastal Wroclawis toimunud ISCMi üldkogul valiti esimese eestlasena organisatsiooni auliikmeks ka Arvo Pärt.
Eesti helilooja osalemist ISCM Maailma muusika päevadel toetab Eesti Kultuuriministeerium. Teost saab kuulata siit.