Helilooja, EHL liige 2005. aastastSündinud 11.09.1935
Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat.
Arvo Pärt õppis aastail 1954–1957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 1957–1963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 1958–1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Eestist Viini ja aasta hiljem reisis DAAD-i stipendiumi (Saksamaa Akadeemilise Vahetuse Ameti stipendium) toel Berliini. Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal on taastunud helilooja side sünnimaaga.
Arvo Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ning Pärdi auks on korraldatud maailmas mitmeid festivale, sh Arvo Pärdi Festival Stockholmis (1995), rahvusvaheline heliloojafestival “Pärt in Profile” Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias (2000), Arvo Pärdi Festival Kopenhaagenis (2002), “Arvo Pärt – Person of the Borderland” Poolas (2003), Arvo Pärdi Festival: “?stonishing Music” Groeningenis, Hollandis (2004), Rakvere Arvo Pärdi (rahvusvaheline juubelifestival) Festival (2005) ja Arvo Pärdi festival Tallinnas, Tartus ja Pärnus (2005), Arturo Benedetti Michelangeli muusikafestival alapealkirjaga “Beethoven, Pärt: hinge hääled” Itaalias Brescias ja Bergamos (2007), „Diario dell’anima. Omaggio ad Arvo Pärt“ Itaalias Roomas (2010).
Arvo Pärdist on dirigent Paul Hillieri sulest ilmunud raamatud “Arvo Pärt” (Oxford University Press, 1997) ja koostöös fotograaf Tõnu Tormisega „On Pärt“ (Theatre of Voices Edition, 2005). Itaalia muusikateadlane Enzo Restagno on koostanud raamatu „Arvo Pärt allo specchio” (Il Saggiatore, 2004), mille tõlge „Arvo Pärt peeglis” (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005) on heliloojast esimene eestikeelne raamat. 2012. aastal avaldas Cambridge University Press artiklitekogumiku „The Cambridge Companion to Arvo Pärt“, toimetajaks Andrew Shenton.
Olulisemad teosed ja loomingulised saavutused
1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas “Passio” (1982), “De profundis” (1980), “Te Deum” (1985/1992), “Magnificat” (1989), “Miserere” (1989/1992), “Berliner Messe” (1990/2002), “Litany” (1994/1996), “Kanon pokajanen” (1996), “Como cierva sedienta” (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad.
Lisaks on Arvo Pärdist ja tema muusikast valminud mitmeid filme, sh „Arvo Pärt, sügis 1978“ (Andres Sööt, ETF, 1979), „Fantaasia C-duur“ (Andres Sööt, ETF, 1979), „Am nde der Lieder“ (Meinolf Fritzen, ZDF, 1978), „St. John’s Passion“ (Christopher Swann, 1988), „Siis sai õhtu ja sai hommik“ (Dorian Supin, ETV/Yleisradio TV 1/RM Arts Co-operation, 1989), „Te Deum – Arvo Pärt“ (TV-Produktion ARTE, 2000), „Bamboo Dream“ (Cloud Gate Dance Theatre of Taiwan, Lin Hwai-Min, 2002), „24 prelüüdi ühele fuugale“ (Dorian Supin, F-Seitse, 2002), „Passio“ (Paolo Cherchi Usai, Holland/Itaalia/USA, 2007).
Arvo Pärdi teoseid on põhiliselt salvestanud plaadifirma ECM, aga ka Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn’C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. 1989. aastal võitis CD „Passio“ (ECM New Series, 1988) Edisoni klassikalise muusika auhinna ning 2007. aastal pälvis plaat „Da pacem“ Grammy auhinna parima koorimuusika esitusega (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Paul Hillier, Harmonia Mundi, 2006). Tema teoste kirjastaja on Universal Edition.
2009. aastal loodi Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus Arvo Pärdi ja tema perekonna poolt, et talletada Arvo Pärdi pärandit ja seda tutvustada järeltulevatele põlvkondadele.
Arvo Pärt on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Eesti Vabariigi Riigivapi II klassi teenetemärgi (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kõrgete muusikaliste väärtuste loomise ja eesti muusika maine tugevdamise eest (2002), Eesti Vabariigi Riigivapi I klassi teenetemärgi (2006) ning Eesti Vabariigi Riikliku kultuuripreemia pikaajalise loomingulise tegevuse eest (2009). Lisaks on Pärti tunnustatud mitmete välimaiste auhindade ja -nimetustega: sõltumatu vene kunstiauhind Triumf (Moskva, 1997), Herderi auhind (Saksamaa, 2000), Prantsuse Vabariigi kirja ja kunsti orden (2001), koorikompositsiooni auhind, C. A. Seghizzi (Glorizia, Itaalia 2003), Classical Brit Award kaasaegse muusika kategoorias teose „Orient ja Occident“ eest (Suurbritannia, 2003), Borderlandi auhind (Sejny, Poola 2003), Aasta Helilooja tiitel ajakirjalt „Musical America“ (2004), Euroopa kirikumuusikapreemia (Saksamaa, 2005), Euroopa linna Görlitzi rahvusvaheline Brückepreis-autasu (Zgorzelec 2007), Balti Tähe autasu (Venemaa, 2007), Léonie Sonningi muusikapreema (Taani, 2008), Austria teaduse ja kunsti I klassi aurist (2008), elutööpreemia Istanbuli Rahvusvahelisel Muusikafestivalil (2010), U.S Baltic Foundationi auhind Baltimaade kuvandi rikastamise eest (Washington, 2010), Eesti Muusikanõukogu preemia (2012).